Autor: Katre Pilvinski • 8. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EASi ekspordidivisjoni direktor Allar Korjas ütles, et vaatamata ebastabiilsusele Eesti igakuises ekspordimahu statistikas on paljud ettevõtted suutnud eelmise aasta teises pooles oma müüki välisturgudel suurendada.

„2009. aasta lõpu seisuga viis EASi toel oma ekspordiprojekte ellu 187 Eesti ettevõtet,“ lausus Korjas. „Majanduskriis on pannud meie ettevõtjaid aktiivsemalt välisturgudele pürgima ning selleks senisest rohkem ka riiklikke toetusi küsima. EASile kaasrahastamiseks esitatud ekspordiprojektid on varasemast paremini läbi mõeldud – ettevõtjad keskenduvad vaid neile tegevustele ja välisturgudele, kust on kõige enam edu loota.“

EAS pani eelmisel aastal õla alla 117 eksporditurunduse projektile ning toetas 97 korral välismessidel osalemist või nende külastamist. 16 korral toetati ettevõtete ühisturunduse projekte ning 12 korral arendustöötaja kaasamist välismaalt.

Kõige enam, ühtekokku 26 korral rahastas EAS mullu võrdselt masinate, seadmete ja metalltoodete eksporti ning arvutite, elektroonika ja tarkvaralahenduste müüki välisturgudele. 17 korral said toetust mööbli, puitmajade ja puidutöötlemisega seotud ekspordiplaanid, järgnesid toiduainete (8), kummi- ja plasttoodete (5), rõivaste (4) ning laevade ja paatide (3) ekspordiprojektid.

Enamasti on eksporditoetuste taotlejad olnud Tallinnast ja Harjumaalt (172), Tartumaalt (30), Ida-Virumaalt ja Viljandimaalt (kummastki 8) ning Pärnumaalt ja Saaremaalt (kummastki 5). Ekspordi sihtriikidena on projektides mainitud kõige enam endiselt Soomet (101 projekti), Rootsit (90), Lätit ja Norrat (63 projekti kummassegi), Saksamaad (62), Venemaad (55) ja Leedut (51). Järgnevad Suurbritannia, Taani, Prantsusmaa, Ukraina, Holland ja USA.