Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veskimägi muretseb Vene energia "ohtlikkuse" pärast
Eleringi juhi Taavi Veskimägi sõnul on süsinikulekke teema tõsine, kuna Euroopa elektritootjad peavad süsinikdioksiidi õhkupaiskamise eest maksma, kuid näiteks Venemaa omad ei pea.
Aprillis avanev elektriturg on Eestisse meelitanud Venemaa elektrihiiu Inter RAO, mis asutas siin 19. jaanuaril oma tütarettevõtte Inter RAO Eesti OÜ. Seda firmat juhitakse Leedust, kus on Inter RAO Baltimaade peakorter.
"Teame täna, et kogu kehtiv ja uus regulatsioon laieneb ainult Euroopa Liidu riikidele, mitte kolmandatele riikidele," rääkis Veskimägi tänasel Eleringi ja Nord Pooli energeetikaseminaril. "Küsimus on selles, et kas n-ö musta elektrit on võimalik Euroopa turul aktsepteerida. Täna pole see probleem, kuna oleme saanud täiendavaid kvoote, aga alates 2013. aastast on see probleem," sõnas ta.
2013. aasta lõpus peab Eesti Energia sulgema osa moraalselt vananenud ja keskkonda süsinikdioksiidiga saastavast tootmisvõimsustest. Eesti muutub seejärel elektrit eksportivast maast importööriks.
Veskimägi selgitas, et küsimus on, kuidas takistada kolmandate riikide elektri tungimist Euroopa turule. "Aastaks 2013 võib Venemaa olla juba WTO liige ja tuleb välja mõelda, kuidas seda ohtu ohjata," lisas ta kutsudes kuulajaid ideid jagama, mil moel piirata elektri importi nii, et see tagaks tootjate ühetaolise kohtlemise ja oleks samal ajal kooskõlas WTO reeglitega.
Veskimägi avaldas arvamust, et Eesti saaks ses vallas Euroopa Liidu tasemel selgitustööd tegema, et vajalikud kokkulepped õigeks ajaks sõlmitud saaks.
Inter RAO Eesti juhatuses on kolm leedulast: Giedrius Balciunas, Paulius Vazniokas ja Vidas Cebatariunas. Ettevõtte osakapitaliks on 500 000 krooni ja otseseks omanikuks UAB Inter RAO Lietuva.
Hiljemalt järgmise nädala kolmapäevaks avaldab Elering nimekirja ettevõtetest, mis vastavad elektribörsil kauplemise nõuetele, ütles Eleringi elektriturgude arendusjuht Ingrid Arus. Bilansihalduri õigused on hetkel Eesti Energial, Latvenergo Kaubandusel, Baltic Energy Partnersil ja Nordic Power Managementil.
"2010 lisandub Eestisse bilansihaldureid, aga ei oska veel öelda, kui palju," sõnas Arus seminaril.
1. aprillist käivituva elektribörsi osalisteks on NPS Estlingi hinnapiirkonnas suurtarbijad, turule müügi õigusega tootjad, elektri müüjad ehk bilansihaldurid, Läti, Leedu ja kolmandate riikide ettevõtted.
Igal turuosalisel peab olema avatud tarnija ehk leping ettevõttega, mis tagab turuosalise toodetud ja ostetud ning tarbitud ja müüdud elektrienergia koguste tasakaalu. Läti ja Leedu päritolu turuosaliste tarned peavad tagama riiklikud süsteemihaldurid. Kolmandate riikide turuosalised peavad omama avatud tarnijat Eestis.
Seotud lood
Avatud elektrituru toimimiseks on vaja täita kuus tingimust, ütles energiamaaklerfirma Bergen Energi müügijuht Raissa Nirvi.
Ilmselt pole sobivamat aega turu avamiseks kui aprillis, vastas Eleringi juht Taavi Veskimägi Eleringi ja Nord Pooli ühisel energeetikaseminaril küsimusele, kas Eesti on elektri hinnatõusuks valmis.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele