"Maksetähtaegade ja võlgadega on nii ja naa. Ma ei teagi, kas tohin sellest rääkida," kõhkles Tomingas, "kuid arvan, et Eestis on suurem osa ettevõtjaid üksteisele võlgu. Meile kiputakse võlgu jääma ja oleme ise võlgu, sest töötame ikkagi sügavas kriisiolukorras."
Näiteks õpikute kirjastamise eest on osad koolid TEA Kirjastusele ära maksnud, aga on neidki, kes on siiamaani võlgu ja suudavad maksta vaid tasapisi.
"Suure kirjastusena saame me end paremini turu nõudmistele kohaldada kui väikesed. Ei saa küll öelda, et me oleks mingit liiki raamatute kirjastamisest täiesti loobunud, kuid näiteks mõni erialasõnaraamat ja spetsiifilisem asi jääb praegu välja andmata," analüüsis Tomingas. Inimesi koondanud TEA Kirjastus pole, pigem on hoopis juurde võtnud.
"Ma kuulsin seda kuuldust ja tahaksin väga loota, et see ei ole sundmüük, vaid lihtsalt müük," kommenteeris Tomingas jutte Rahva Raamatu sundmüügist. "Meie tõsiseks jaemüüjaks saada ei kavatse, ehkki oleme väiksemaid kauplusi avanud," lisas ta. "Kokkuvõttes olen siiski äärmiselt positiivne ja usun, et kõik suuremad püsivad ikka kursil ning valmistuvad maikuus toimuvaks suureks raamatumessiks."
"Loomulikult oleme vaadanud ekspordi järele, oleme läinud Ameerika turule ja sealt tuli 2009. aastal käibeks juba kuuekohaline arv," rõõmustas naine. Läti ja Leedu äralangemist on TEA Kirjastus kompenseerinud teiste turgudega.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.