Autor: Anne Oja • 20. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ebaselgust toob Kolgi sõnul eelkõige see, et erakonnas valitsevad turu avamise küsimuses eri arvamused. „Mul on raske väita, kes see on (kes ettevõtjate soovi majanduskomisjonile vormistab – toim), see on ebaselge,“ sõnas Kolk, „võin aga öelda, kes kindlasti seda ei tee, ja kindlasti ei tee seda IRL.“

Kolk lausus, et suurtarbijatel on olnud kontakte Reformierakonnaga ja seal on neil ka toetajaid, kuid majanduskomisjoni juhi Urmas Klaasi suhtumine kolm-neli aastat hilisemasse turu avamisse oli jahe.

„Mis teeb mind murelikuks: avamine on ettevõtetele halb ja kui me ei ava, on ka halb, sest merekaabel Estlink 2 muutub kallimaks. Samas pole tehtud ühtegi analüüsi, mis ütleks, kas kaabel tõepoolest kallimaks läheb ja kui palju läheb,“ selgitas Kolk.

Mehe sõnul tulnuks analüüs tellida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, kus seaduseelnõu ette valmistati. "Meile ei ole öeldud, miks seda analüüsi tehtud pole, ja nüüd oleks majandusministeeriumil ka juba hilja, sest nemad sellega enam ei tegele ja ainult riigikogu fraktsioonid saavad muudatusettepanekuid teha," sõnas Kolk.

Elektrienergia suurtarbijate liitu kuulub praegu kümmekond ettevõtet, sh Kunda Nordic Tsement, Estonian Cell, Nitrofert, VKG, Graanul Invest ja Saint Gobain Eesti. Aprillis peab Nord Poolilt elektrit ostma hakkama ligikaudu 350 ettevõtet ja börsielektrit vahendaks neli firmat.

Kolk kummutas lootuse, et Eesti ettevõtted võiks aprillist saada odavat elektrit Venemaa elektrigigandilt Inter RAO-lt. "Inter RAO pakub elektrit juba praegu ja vahendajate kaudu, kuid see on suure riskiga, sest nad võivad lepingu ette teatamata katkestada. Kes räägib odavast Vene elektrist, see vaadaku, milline on kütuse hind Lukoili ja Statoili tanklas... ja tulgu maa peale tagasi," selgitas Kolk lisades, et valikuvõimaluste puudumisel küsib Venemaa elektri turuhinnale viidates Nord Pooliga sarnast hinda.

Kolgi sõnul võetakse Eesti majanduselt ettevõtete surumisega elektrituru meelevalda jõuga ära 700 miljonit krooni aastas.