Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia sõitleb Veoliaga
Eesti Energia jäätmete põletusjaam peaks Tallinna lähedal valmima 2012. aastaks. Kõik load selleks on energiamonopolil juba olemas. Prügijaama valmides aetaks iga aasta ahju 220 000 tonni jäätmeid ehk 3/4 olmejäätmetest, mis Eestis tekib. Ühtlasi lubab energiamonopol pealinlastele jaama valmides soodsat soojahinda.
Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte direktor Ando Leppiman märkis, et tarbija seisukohast vaadates on jäätmete masspõletamise abil võimalik tarbijatele pakkuda soodsamat jäätmete äraandmise hinda kui see on näiteks jäätmete töötlemisel jäätmekütuseks. "Samuti on masspõletuse puhul, mida Iru elektrijaam kavatseb teha, võimalik pakkuda tarbijatele ka soodsamat soojuse hinda."
Veolia esindajad on Eesti Energia jäätmejaama ehitamise plaani suhtes väga kriitilised ja käisid muuhulgas Tallinna linnavalitsuses ka oma ideed tutvustamas. Nende arvates oleks mõistlikum jäätmetest osa komposteerida, osa taaskasutusse suunata ning muu hulgas toota prügist ka kütust.
Veolia juhi Argo Luude sõnul on selline variant Eestile sobivaim. "Prügi massiline põletamine ja ahju ajamine Eestis tähendab seda, et meil pole nii palju prügi, mida massiliselt põletada ja ahju ajada. Sellega kaasnevad tohutud transpordikulud ehk see süsteem on aastateks või aastakümneteks fikseeritud, sest investeeringud on vaja tagasi toota," rääkis Luude.
Ta lisas, et Veolia poolt pakutud süsteem on paindlik, võimaldab seda alati edasi arendada ja suurendada jäätmete taaskasutusse võtmist.
Eesti Energia plaani hiiglaslik prügipõletusjaam ehitada ei kiida heaks ka Tallinna Küte, kes kuulub Veolia Keskkonnateenistusega samasse gruppi.
Väo elektrijaama juhatuse esimees Andres Taukar märkis, et ei ole mõistlik investeerida ühte suurde masspõletusseadmesse. "Esiteks, jäätmeid ei ole enam nii palju. Teiseks, kui me üritaksime teha selle põletusseadme mõnevõrra väiksema, siis ei oleks jällegi võimalik toota konkurentsivõimelise hinnaga soojust. Meie osa selles pakkumises on näidata, kuidas on võimalik anda Tallinnale odavat soojust ka ilma jäätmeid põletamata."
Eesti Energia oma plaanidest konkurendi pärast loomulikult ei loobu ning loodab, et Tallinna linn kui Eesti suurim prügi tekitaja on valmis koostööks. Energiamonopol näeb tekkinud olukorras puhtalt konkurentsivõitlust. Veolia esindajad aga väidavad, et võitlevad millegi palju tähtsama nimel.
"Ma ei peaks seda ainult konkurentsivõitluseks. Me oleme pakkunud enda arvates Eestile parema lahenduse," arvas Argo Luude.
Seotud lood
Eesti Energia nõukogu kiitis eile heaks jäätmetel töötava koostootmisjaama ehitamise ning tegi Eesti Energia juhatusele ülesande valmistada ette ehitusleping, teatas ettevõte.
Suure tõenäosusega loobub valitsuskabinet täna õhtupoolikul Eesti Energia vähemusosaluse börsileviimisest. Reformierakonna toetajate lobitöö on viimaks vilja kandmas.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Vaata 134 ettevõtte tulemusi!
4
5
Viimased uudised
Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Üritused
Hetkel kuum
Vaata 134 ettevõtte tulemusi!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele