Konkurentsikohus otsustas, et Soome metsafirmad on süüdi hinnakoostöös ja puidu hinnainfo vahetamises, kirjutab Taloussanomat.
Konkurentsikohus määras kahele metsafirmale – Stora Ensole ja Metsäliittole – kokku 51 miljoni euro ehk 795 miljoni krooni suuruse kartellitrahvi hinnakoostöö ja puidu hinnainfo vahetamise eest.
Stora Enso peab maksma 30 miljonit eurot (468 mln kr) ja Metsäliito 21 miljonit eurot (327 mln kr). Trahvide suurus on sama kui konkurentsiameti 2006. aastal tehtud avalduses kirjas.
UPM pääses trahvist, kuna teatas 2004. aasta mais konkurentsiametile seadusevastasest tegevusest ja andis ametile kartelli puudutavat informatsiooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ka Metsäliito abistas ametit asja selgitamisel, mistõttu tema trahvisummat vähendati 30 protsendi võrra.
Stora Enso on konkurentsiameti väiteid eitanud, mistõttu jätkub vaidlus tõenäolislt kõrgema astme kohtus.
Kartelli uurimine algas 2004. aasta talvel, kui UPM otsustas ennast ja oma konkurent üles anda Soome, Euroopa Liidu ja Põhja-Ameerika ametivõimudele, kirjutas Helsingin Sanomat. Sellega päästis ta ennast kõigist süüdistustest.
Alguses puudutas asi puidu kõrval ka mõne paberiliigi müük üle maailma. UPM kartis, et selle eest võib saada sadade miljonite eurode suurused trahvid nii Euroopast kui ka Ameerikast, seetõttu oli talle tunnistajakaitse tähtis.
Konkurentsiamet tegi reide ka metsafirmade kontoritesse, aga raskendavaid asjaolusid ei leidunud. Lõpuks puudutas asi vaid Soome puidumüüki.
UPMi tippjuhtkond ei olnud kartelli küsimuses üksmeelne. Ettevõtte tegevjuht Juha Niemela oli otsuse vastu, mis viis tema lahkumiseni ettevõttest 2004. aasta talvel.
Seotud lood
Metsanduskontsern Stora Enso kinnitas, et sulgeb kaks ajalehepaberi tootmisliini Varkauses, töö kaotab 175 inimest, kirjutab Yle Uutiset.
Metsanduskontserni Stora Enso juhi Jouko Karvineni sõnul peab Soome kiiresti ümber vaatama oma energia- ja maamaksud, et muuta Soomes toodetud paber hind odavamaks ning ergutada Soome metsaomanikke rohkem puitu müüma.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.