Kuigi Baltika on spetsiaalsete projektide tarbeks ka inimesi juba juurde palganud, leiab ettevõtte juhatuse esimees Meelis Milder, et uuele majandustõusule läheb ettevõte vastu praeguste kulude ja loodetavasti kasvava müügiga.
„Kogenumad ettevõtjad või juhid, kes ka varem kriise näinud, on juba tulevase tõusu peale mõelnud. Ei ole võimalik kõike ära kärpida nö maha tappa ja siis öelda, et kui tõus tuleb, hakkamegi tõusma,“ rääkis Äripäevale Milder ning lisas: „eeldusi tuleb ka kriisi sees hoida“.
Kas just täna on juba õige aeg töötajaid juurde palgates uueks tõusuks valmistuda, sõltub Baltika juhi sõnul iga ettevõtte otsestest plaanidest. „Mis meisse puutub, siis oleme täna juba mõndasid töötajaid juurde võtnud konkreetsete projektide läbi viimiseks, aga ei saaks veel öelda, et see on väga suur ja süsteemne tegevus,“ lisas Milder.
Tema sõnul suur pilt täna peaks olema see, et praegune kulude tase ja koosseisud võiks olla samal tasemel oodatava tõusu algusperioodil. „Pole mõtet kohe tõusu alguses anda ära tänane kulude tase ehk tõusu finantsmudel peaks seisnema selles, et hoiame kulud tänasel tasemel ja müüme rohkem,“ selgitas Milder.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kommenteerides täna statistikaameti poolt avaldatud III kvartali SKP vähenemist 15,3% võrreldes möödunud aastaga, ütles Baltika juht, et eks ta kole endiselt ole, kuid vaadates Baltika mättalt, võib öelda, et möödunud aasta III kvartal oli selle perioodi üks kõrgemaid ja paremaid tulemusi. „Seega see number peegeldab võrdlust ühe väga tugeva kvartaliga,“ selgitas ta.
Kvartaalselt läks SKP number Milderi sõnul veidi paremaks ning ka aastatagune võrdlusbaas hakkab kvartal kvartali järel paremaks muutuma. „Selles mõttes peaks järgmised kvartalid paremad tulema,“ nentis ta ning lisas, et kuna ettevõtted on juba pikka aega radikaalselt pingutanud, siis loodetavasti jõuab ka riik oma pingutustes ettevõtetele järele.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.