Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tootmine nõuab kannatlikkust
Tootmisettevõtted, mis on püsinud läbi
aegade sõltumata tõusudest ja mõõnadest ning elanud üle erinevaid riigikordi,
peavad hakkama saamiseks oluliseks häid töötajaid, kannatlikkust ning pidevat
tööd efektiivsuse tõstmiseks.
Eestis on tootmisega tegeldud alates tsunftide tekkest. Üks vanimaid omas valdkonnas on 1910. aastal tegevust alustanud Valga Lihatööstus, mis praegu kannab nime Atria Eesti, kuuludes Atria kontserni ning pakkudes konkurentsi teisele suurele Soome tootjale - Rakvere Lihakombinaadile. Valga Lihatööstuse juhataja Kaido Kaare sõnul võlunippe hakkama saamiseks pole. "Oleme keskendunud kahele asjale: kvaliteetsele toorainele ning tehnoloogia efektiivsemaks muutmisele," rääkis Kaare.
Turu nõudmised karmistusid
Kaare sõnul on turg viimase nelja-viie aasta jooksul palju muutunud, turu nõudmised on karmistunud. "Jaeklientide nõudmised toodetele on muutunud karmimaks. Samas ei saa neist ka mööda vaadata. Suure ettevõtte eelis on, et nõudeid on lihtsam täita." Tänu omanikfirmale Atria on võimalik teha vajalikke investeeringuid ning olla paindlikum ning kiirem kui nii mõnigi väikeettevõte.
"Ja muidugi on know-how'd neil rohkem kui Eestis kokku. Saame nõuandeid kasutada nii tootmise efektiivsuse tõstmiseks, logistikas kui ka turunduses. Peame kogemust muidugi veidi Eesti turu jaoks kohendama," rääkis Kaare.
Kaare sõnul tasub raskel ajal tegutsedes jälgida paari lihtsat reeglit: tegeleda ainult põhitegevuse ehk tootmisega, mitte kinnisvara, vahendamise või veel millegi muuga, kärpida kulusid ja samas tõsta efektiivsust.
Efektiivsuse tõstmine ei nõua alati investeeringut
"Investeeringud on sageli seotud rahavoogudega, aga alati pole efektiivsuse tõstmiseks investeerimine vajalik. Kindlasti tasub protsessid üle vaadata, sageli annavad ka lihtsad muudatused suure efektiivsuse kasvu," rääkis Kaare.
Leibur on Eesti vanim pagaritööstus, milles on talletunud ligi 250 aasta pikkune traditsioon ning mitmete põlvede kogemused. 2008. aastal oli Leiburi netokäive 432 miljonit krooni.
Leiburi tegevdirektori Olli Johanssoni sõnul on ettevõtte jaoks olulised arendussuunad tervislikud tooted, tooteohutus ja ISO 22000:2005 standard ning investeeringud tehnoloogiasse.
Leiburi jaoks on ka töötajad väga olulised. "Leivategu vajab spetsiaalset väljaõpet ja oskusi. Leiburis on palju töötajaid, kes on töötanud meil enam kui 25 või 30 aastat, paar inimest isegi üle 40 aasta," oli Johansson uhke.
Johanssoni sõnul pole praegune ajajärk majanduses kerge kellelegi, kuid pagaritööstus on oma olemuselt stabiilsem valdkond kui mõnedki teised ärisektorid. "Siiski on tagasilööke. Kuid tänu pikale arendustööle ja investeeringutele suudab ettevõte ka majanduse raskematest aegadest üle saada," rääkis Johansson.
Hetkel kuum
Suva: kaubamärgi tuntuse taga on kannatlikkus
Üks staažikam ettevõte tootmise vallas on sukavabrik Suva, mille ajalugu ulatub möödunud sajandi algusesse, mil Ephraim Lerenmanni nimeline ettevõtja sügisel 1919 alustas Tallinnasse paelavabriku rajamist, aastast 2001 sai ettevõtte ainuomanikuks Viktor Saarestik.
Saarestiku sõnul on tööstuses oluline kannatlikkus. "Kõige alus on inimesed, ilma kelleta ei oleks midagi. Ning kannatlikkus. Tulemust ei saa kohe loota. Tööstuse näol on tegu pika protsessiga, täna tehtud otsused ei anna tulemust veel järgmisel kuul ega aastalgi," rääkis Saarestik.
Saarestiku sõnul on ettevõttel eesmärgiks raskel ajal ellu jääda ning heal ajal kasumit teenida. Aga tulemus ei sõltu ainult korralikust toodangust.
Müük oleneb paljudest erinevatest aspektidest: kas on õige aeg turule tulla, kuidas toode vastu võetakse jne. "See, et meie kaubamärk on tuntud, ongi kannatlikkuse tulemus," rääkis Saarestik. " Edaspidi tahame oma tooteid turustada üle maailma ning vähem kaubandusest sõltuda."
Saarestiku sõnul ostab kaubandus seda, mida nemad eelistavad, mitte mida klient ootab.
"Eelmisel aastal tõime turule 475 uut asja, aga kaubandusest võib leida heal juhul 20-30 toodet. Ülejäänuid tooteid saab osta ainult meie e-poest või esinduskauplusest. Kaubandusvõrk ütleb, et neil pole laia sortimenti vaja, nemad tahavad osta odavalt ja müüa kallilt, aga meie tahame kliendile pakkuda parimat," rääkis Saarestik.
Karmilt kulusid piirama
Majanduskriisi tingimustes on põllumajandustootjad sunnitud karmide võtetega toodangu omahinda langetama, loobudes paljustki, mis varem oli harjumuspärane.
AS Väätsa Agro on üks suuremaid piimatootmisele spetsialiseerunud Eesti põllumajandusettevõtteid. Praegu müüakse aastas kombinaatidele piima umbes 14 500 tonni. Väätsa Agro karjas on 1900 lehma ja natuke vähem noorloomi.
Aastas annab üks lehm piima umbes 7500 liitrit. "See number võiks olla suurem ja varem on olnudki, kuid praegune majandusolukord sunnib meid loobuma mitmetest seni harjumuspärastest söödakomponentidest ja keskenduma piima omahinna alandamisele," rääkis ettevõtte juht Tiit Tuuleveski.
Väätsa Agro on selles suunas teinud suuri pingutusi - lüpsilehmad on koondatud kahte farmi, kus tootmine on odavam, töötajate arv on paari aasta taguselt 210 inimeselt langenud 150-le, aprillist vähendati töötasu keskeltläbi 20%, omasööta tootes peab läbi ajama oluliselt väiksema koguse väetistega ning ostusöötade kogused on minimaalsed. Ka lõpetati sealiha kui ebarentaabli toote tootmine.
Kõigele vaatamata jääb praegune piima kokkuostuhind oluliselt alla omahinnale. Kui Tuuleveski sõnul alustavad Lääne-Euroopa vanades demokraatiariikides Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias põllumehed protestiaktsioonidega juba kokkuostuhindade nelja-viieprotsendilise kukkumise juures, siis Eestis ei tehta seda ka piima kokkuostu üle 40%-lise hinnamuutuse puhul.
Sajand tootmiskogemust
AS Suva
1919: Ephraim Lerenmann alustas Tallinnasse paelavabriku rajamist. Ettevõttes töötas 19 inimest, keda juhendas üks meister. Ööpäevas toodeti 500-800 m värvilist siidpaela, mis läks valdavalt korporantide tarbeks, 4 kg saapapaelu ning 130-150 paari viskoossiidist sukki.1926: ettevõttes töötas ligi 200 töötajat, oldi oma tööstusharu juhtiv esindaja.1940: tehas natsionaliseeriti, pärast sõda alustas T/V "Punane Koit" nime all.1991: jätkati RAS SUVA nime all.1993: vabrik erastati ning moodustati 100% kodumaisel kapitalil tegutsev AS SUVA.2001: alustati tootmist hõbelõngaga X-Static, mille kasutuselevõtt tõstis SUVA maailmatasemele.Valga Lihatööstus
1892: algasid ettevalmistused ühistapamaja loomiseks.1910: valmis Valga tapamaja.1966: tootmismaht ületas 4000 tonni.1985: hakati tootma konserve.2004: Atria ostis Valga Lihatööstuse.Leibur
1762: tööstusliku leivatootmise algus Eestis, Julius Valentin Jaeksch asutas Tallinna vanalinna pagaritöökoja. Loetakse Leiburi sünnipäevaks.1976: võeti kasutusele Leiburi nimi.Esimene pagaritööstus Eestis, mis omab ISO 22000:2005 standardit.Kuulub rahvusvahelisse pagaritööstuskontserni Vaasan Vaasan.
Autor: Kairi Oja, Urve Vilk
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Punch Clubi suurim turg on USA.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele