Chevroni võib Ecuadoris oodata varasemate aastakümnete ränga reostamise eest kuni 27 mld dollarit kahjunõudeid, keskkonnakahju eest oleks see seni suurim summa maailmas.
Naftat ammutas ses Lõuna-Ameerika riigis varem Texaco, Chevroni poolt 2001. a omandatud USA ettevõte, kirjutas International Herald Tribune. 70ndate algusest alates pani Texaco naftatootmise jääke vanadesse puuraukudesse, reostades nii pinnase ja vee ning tuues sellega väidetavalt kaasa paljude paikkonna elanike haigestumise ja surma. Naftapuurijad on ammu lahkunud ning kui Chevroni esindajad nüüd üldse sealkandis liiguvad, teevad nad seda relvastatud turvajate saatel.
Praegu on kohtuasi Chevroni vastutusest käsil Lago Ario väikelinna kohtus. Texaco asutas selle nüüdseks valdavalt slummistunud linna 60ndatel oma baasiks Amasoonia naftavarude hõlvamisel. Kohtuniku meelsust on raske mitte märgata, kirjutas kohtunikku intervjueerinud ajaleht. "See on võitlus Koljati ja inimeste vahel, kes ei suuda oma arveidki maksta," rääkis eruohvitserist kohtunik Juan Nunez. Ameerika suurfirmadel oli kunagi Ecuadoris tugev mõjujõud, nüüd suhtutakse neisse siin ebaviisakalt, kui mitte põlgusega. Nunezi tööruumis kõrguvad laeni virnad üle 100 000 leheküljest kohtuasja tõenditest. Kui Lago Ario kohus Chevroni kahjuks otsustab, pole asi kahtlemata lõppenud. Washingtonis käib tihe lobbytöö, et USA Ecuadori valitsusele Chevroni asjus survet avaldaks. Kui ettevõte praegu kaotab, kavatseb ta edasi kaevata Ecuadori sees ja vajadusel rahvusvahelistes kohtuinstantsides.
Texaco alustas siin naftatootmist 70ndate algul, kui riiki valitses sõjaväeline rezhiim. Enne nafta voolama hakkamist elasid ses riigi kirdeosa piirkonnas metsaindiaanlaste hõimud. Poliitilised pinged varjutasid valitsusega koostööd teinud Texaco tegemisi riigis kogu aeg ning 90ndate alul ettevõte lahkus. Sellega seoses oli vaja mahukat reostuse likvideerimise tööd. 40 mln dollarit maksnud programmiga puhastas ettevõte kontsessioonialal osa puuraukude asukohti ja jäätmete ladustamispaiku, leping valitsusega vabastas Texaco edasisest vastutusest reostuse eest. Asi sellega tegelikult korda ei saanud. Kohalikud külaelanikud asusid kaebama enda haigestumise üle reostatud maast põhjustatuna. 1993. a esitasid nad hagi USA kohtule, kus see ringles aastaid. Vahepeal tundus Ecuadori riik ise lausa koost lagunevat, kümne aasta jooksul enne 2006 valitses kümme presidenti.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele