„Kui võrrelda meie jaemüügi numbrit miinus 18% Lätiga, siis seal oli see number miinus 25%. See on hea näide selle kohta, et me oleme natuke paremas seisus, aga väga palju sõltub sellest, mis toimub mujal maailmas,“ ütles ta.
Tema sõnul pole täna võimalik Eestist kriisile kiiret ravimit leida. „See sõltub ikkagi sellest, mis juhtub maailmas ja maailmaturgudel. Tuleb lihtsalt arvestada, et kriis kestab veel.“
„Kui pikalt see kestab, kas aasta või kaks, sellele ei tasugi nii väga keskenduda. Vaid pigem sellele, et me olema täna natuke teistsuguses olukorras ja lohutuseks teadmine, et langus pöördub ühel päeval tõusuks,“ rääkis Kalvi.
„Arvan, et valitsus on võtnud täna õige suuna ja seadnud eesmärgiks liitumise eurotsooniga. Kui Eesti suudab püsida raudselt eurokursil, siis sealt saame rahvusvahelise usalduskrediidi - see on selge märk stabiilsusest, sest devalvatsiooni oht on siis maha võetud. See tagab perspektiivi ja tulevikus välisinvestorite suurema huvi."
„Eesti üksinda sellest olukorrast välja ei tule, kriis peab tervikuna suurtel turgudel lahenduse leidma. Nendel turgudel, millest me otseselt mõjutatud oleme,“ ütles Kalvi.
„Nii riik kui ettevõtjad peavad harjutama ennast teadmisega, et see kriis pole ajutist laadi, vaid pigem püsivamat laadi. Pole mõtet teha kriisiplaane, mis on lühemad kui paar aastat, kui peaks toimuma kiirem paranemine – kellel saaks selle vastu midagi olla,“ märkis ta.
Seotud lood
Tööstusettevõtete toodang vähenes 2009.
aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes 30%.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.