Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gaasitüli tõttu langeb riikide majandus veelgi
Venemaa ja Ukraina gaasitüli tõttu hakkab
niigi langev majandus veel kiiremini kukkuma, kuna gaasinappuse tõttu on paljud
ekspordisektori ettevõtted sunnitud uksed ajutiselt sulgema.
Gaasitüli avaldab mõju ka nende riikide majandusele, kes ise otseselt Venemaa gaasist ei sõltu või on see sõltuvus väike, nagu näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal, vahendas ERR saadet "Välisilm".
Praeguseks on gaasist ilma jäänud ka Gruusia ja Armeenia, kes Ukraina gaasijuhtmetest kuidagi ei sõltu. Nagu kahe aasta eest, purunes väidetavalt ka nüüd Gruusiat Venemaaga ühendav gaasijuhe.
Vene gaasist sajaprotsendiliselt sõltuv Slovakkia taaskäivitas Jaslovske Bohunice tuumajaama, põhjustades sellega pahameelt naaberriigis Austrias, kellel endalgi gaasi napib. Samuti kehtib Slovakkias gaasikriisi tõttu eriolukord.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Bulgaaria aga oli sunnitud sulgema kaks suurt väetisetehast, mis varustasid riiki nii väetise kui ka ekspordidollaritega. Riburadapidi suletakse väiksemaid ettevõtteid ning paljudes koolides on õppetöö katkenud.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.