Venemaa ja Ukraina gaasitüli tõttu hakkab
niigi langev majandus veel kiiremini kukkuma, kuna gaasinappuse tõttu on paljud
ekspordisektori ettevõtted sunnitud uksed ajutiselt sulgema.
Gaasitüli avaldab mõju ka nende riikide majandusele, kes ise otseselt Venemaa gaasist ei sõltu või on see sõltuvus väike, nagu näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal, vahendas ERR saadet "Välisilm".
Praeguseks on gaasist ilma jäänud ka Gruusia ja Armeenia, kes Ukraina gaasijuhtmetest kuidagi ei sõltu. Nagu kahe aasta eest, purunes väidetavalt ka nüüd Gruusiat Venemaaga ühendav gaasijuhe.
Vene gaasist sajaprotsendiliselt sõltuv Slovakkia taaskäivitas Jaslovske Bohunice tuumajaama, põhjustades sellega pahameelt naaberriigis Austrias, kellel endalgi gaasi napib. Samuti kehtib Slovakkias gaasikriisi tõttu eriolukord.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Bulgaaria aga oli sunnitud sulgema kaks suurt väetisetehast, mis varustasid riiki nii väetise kui ka ekspordidollaritega. Riburadapidi suletakse väiksemaid ettevõtteid ning paljudes koolides on õppetöö katkenud.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
“Helistamata ei saa ka insener”