Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gazprom andis Ukraina Rootsi arbitraažikohtusse
Gazprom nõuab Euroopa gaasiga varustamist
2002. aastal sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, mis kinnitas
transiidimahuks 23 miljardit kuupmeetrit ja 1000 kuupmeetri transiiditasuks 9,14
dollarit iga 100 kilomeetri kohta.
Euroopasse müüdava gaasi hinnaks nimetas see 2003-2013 kehtiv leping 418 dollarit iga 1000 kuupmeetri kohta, vahendas Interfaks. Kuna viimastel aastatel pole rahvusvahelisele lepingule täiendavaid allkirjastatud kokkuleppeid lisatud, tuleks Naftogazil kinni pidada 2005. aasta tingimusist ja hindadest.
Gazprom esitas hagi Rootsi arbitraažikohtusse. Ukraina teatas vastuhagist, kuna Naftogazi hinnangul ei saa nad täiendava mahukokkuleppeta gaasi vahendada. Naftogaz nõuab Gazpromilt transiiditasude ülevaatamist.
Kehtiva lepingu järgi peab Gazprom Ukrainale gaasi vahendamise eest maksma ligikaudu 2,1 miljardit dollarit aastas, kusjuures summa täpne suurus sõltub transiitgaasi mahust. Samas maksab 23 miljardit kuupmeetrit n-ö 418-dollarilist transiitgaasi vähemalt 9,6 miljardit dollarit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ukrainlaste ettepanek transiiditasud üle vaadata on väga imelik, mingit juriidilist alust sellel pole, kommenteeris Gazpromi esindaja.
Ungari gaasioperaator Eural Trans Gas Kft.
teatas Euroopa Komisjonile, et gaasitarned on vähenenud neljandiku võrra,
vahendas interfaks täna. Ka gaasitarned Rumeeniasse on oluliselt vähenenud.
Balkani regiooni gaasitarbijad on ilma
jäänud ligikaudu 37 miljonist kuupmeetrist gaasist. Rõhk Bulgaaria
gaasitorustikus on langenud kuni 24,8%, edastas Interfaks.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.