Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gazprom andis Ukraina Rootsi arbitraažikohtusse
Gazprom nõuab Euroopa gaasiga varustamist
2002. aastal sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, mis kinnitas
transiidimahuks 23 miljardit kuupmeetrit ja 1000 kuupmeetri transiiditasuks 9,14
dollarit iga 100 kilomeetri kohta.
Euroopasse müüdava gaasi hinnaks nimetas see 2003-2013 kehtiv leping 418 dollarit iga 1000 kuupmeetri kohta, vahendas Interfaks. Kuna viimastel aastatel pole rahvusvahelisele lepingule täiendavaid allkirjastatud kokkuleppeid lisatud, tuleks Naftogazil kinni pidada 2005. aasta tingimusist ja hindadest.
Gazprom esitas hagi Rootsi arbitraažikohtusse. Ukraina teatas vastuhagist, kuna Naftogazi hinnangul ei saa nad täiendava mahukokkuleppeta gaasi vahendada. Naftogaz nõuab Gazpromilt transiiditasude ülevaatamist.
Kehtiva lepingu järgi peab Gazprom Ukrainale gaasi vahendamise eest maksma ligikaudu 2,1 miljardit dollarit aastas, kusjuures summa täpne suurus sõltub transiitgaasi mahust. Samas maksab 23 miljardit kuupmeetrit n-ö 418-dollarilist transiitgaasi vähemalt 9,6 miljardit dollarit.
Ukrainlaste ettepanek transiiditasud üle vaadata on väga imelik, mingit juriidilist alust sellel pole, kommenteeris Gazpromi esindaja.
Seotud lood
Ungari gaasioperaator Eural Trans Gas Kft.
teatas Euroopa Komisjonile, et gaasitarned on vähenenud neljandiku võrra,
vahendas interfaks täna. Ka gaasitarned Rumeeniasse on oluliselt vähenenud.
Balkani regiooni gaasitarbijad on ilma
jäänud ligikaudu 37 miljonist kuupmeetrist gaasist. Rõhk Bulgaaria
gaasitorustikus on langenud kuni 24,8%, edastas Interfaks.
Euroopa Liit nõuab gaasitarnete mahu
taastamist kokkulepitud tasemele, kirjutas Reuters.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele