Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tippkoondajad: tahame kasvatada efektiivsust
Koondamiste põhjuseks on Eestis tänavu enim
töötajaid koondanud ettevõtete sõnul soov tõsta efektiivsust, mitmel juhul olid
vastavad otsused langetatud juba mullu.
Eestis enim koondanud ettevõtete pingerida juhtiva Kreenholmi finantsdirektori Aivar Meldersi sõnul tingis suurkoondamise kolme vabriku sulgemine käesoleva aasta esimeses pooles.
"Aktsionärid otsustasid, et Kreenholmil on mõistlikum osta toorkangast sisse Pakistanist kui ise valmistada," kommenteeris Meldres ligi tuhande töötaja koondamist. Ettevõtte kogu töötajate arvust moodustas see peaaegu poole.
Sulgemisele läksid ketrus-, kudumis- ning froteevabrikud ühes teeninduskeskusega. Vabrikute sulgemisotsus võeti Meldersi sõnul aktsionäride poolt vastu juba möödunud aastal. Vabrikute sulgemised viidi läbi käesoleva aasta esimeses pooles.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul tingis koondamise töö ümberkorraldamine ettevõtte efektiivsuse tõstmiseks. "Täna võib öelda, et oleme seda ka saavutanud – kõikide RMK poolt riigimetsa majandamiseks tehtavate tööde mahud on kasvanud, samas on 2009. aasta eelarves halduskulud käesoleva aastaga võrreldes vähenenud 50 miljonit krooni," sõnas Kallas.
Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas põhjendas koondamiste vajalikkust senisel viisil teenuste osutamise jätkusuutmatusega. Tema sõnul valmistub ettevõte postituru avanemiseks järgmise aasta 1. aprillist. "Koondamine oli üks paljudest tegevustest, et valmistuda konkurentsiks ning muuta ettevõte kasumlikuks," lisas Kärmas.
Kreenholmi tehas
Hetkel kuum
2. detsembril Kreenholmi juhiks saanud Igor Poleštšuk lubas nädala eest antud intervjuus jätkata struktuuri- ja kaadrimuutusi. "Mulle on vaja spetsialiste, kes tunnevad tootmist ja turuolukorda," lausus ta. Poleštšuki sõnul hoolitseb ta selle eest, et ettevõte panna raha teenima.
RMK järgmise aasta plaanid on Aigar Kallase kinnitusel seotud eelkõige jätkuvalt riigi omandis olevate metsamaade kasutusele võtmisega, samuti keskkonnaministeeriumi valitsemisala ümberkorraldustest tuleneva võimaliku looduskaitseliste tööde teostamise kohustuse ülevõtmisega. Suurim investeering on seotud eelkõige metsateede ehitusega, milleks kavandatakse 150 miljonit krooni. Koondamisi ettevõttel Kallase sõnul järgmisel aastal plaanis pole.
Eesti Posti järgmise aasta suurimad plaanid on Aavo Kärmase sõnul seotud postiteenuste ja selleks vajaliku infrastruktuuri arendamisega, samuti postivõrgu standardi kasutuselevõtuga.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele