Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saaremaa kalakasvatajad tahavad hakata varustama restorane ja koole
Saaremaa kalakasvatused kavandavad
investeeringuid, et luua tingimused toodangu müümiseks kohalikele
toitlustusasutustele, koolidele ja lasteaedadele.
Pöide vallas asuva Kanissaare kalakasvatuse omanik Priit Lulla ütles Oma Saarele, et neil on plaanis ehitada kala eeltöötlushoone, mis annaks võimaluse müüa vikerforellifileed ja roogitud kala kohalikele restoranidele, spaadele ning koolidele ja lasteaedadele.
“Mönusa Villemiga oleme teinud vaikselt juttu, huvi on väga suur,” rääkis Lulla. “Ka koolid ja lasteaiad oleksid kohe huvitatud, sest neile on pandud kohustus pakkuda lastele kaks korda nädalas kala. Näiteks Tornimäe lasteaed on küsimas käinud.”
Suuremad potentsiaalsed ostjad oleksid siiski Kuressaare spaad ja restoranid, kuid selleks on vaja teha investeeringud ja dokumendid korda ajada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Kui ma toon merelt siiakala, võin ma seda müüa ükskõik kellele ja mismoodi tahes. Aga kui ma olen selle siiakala kasvatanud kasvatuses, siis ma võin ta maha lüüa, aga lahti lõigata ei või,” rääkis Lulla. Tema hinnangul on taoline olukord tekkinud Euroopa Liidu üldsõnaliste määruste väga täpse tõlgendamise tõttu Eesti ametnike poolt.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.