Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Advokaat: piimatootjail tuleks hinnakokkulepet vältida
Advokaadibüroo Sorainen advokaat Ivar
Kurvits ütles kokkuostuhinnaga nurisevate piimatootjate tegevust kommenteerides,
et tootjate koostöö on tavapärane, kuid hinnakokkulepetest tuleks hoiduda.
"Iseenesest on samas valdkonnas tegutsevate tootjate koostöökogude või -liitude loomine tavapärane tegevus ning üldjuhul konkurentsiõigusega kooskõlas. Küll oleks soovitatav Eesti piimatootjate koostöökogu liikmetel hoiduda omavahel sõlmimast toorpiima hindade ja müügimahtude kokkuleppeid, sest sõltuvalt kokkuleppe sisust võib tegemist olla konkurentsi kahjustava kokkuleppega ja see on kriminaalkorras karistatav."
Augustis lõid tootjad parema toorpiima kokkuostuhinna väljavõitlemiseks Eesti piimatootjate koostöökogu, mida on ajakirjanduses nimetatud ka piimatootjate kartelliks. Sel nädalal toimus koostöökogu esimene koosolek, kus osalenud tootjate piimamüügi maht ulatub ligi 1250 tonnini päevas ehk umbes 73%ni piimatööstustesse jõudvast toorpiimast.
Toorpiima omahind on hetkel 5 kr ja 5 senti, kuid kokkuostuhind valdavalt alla 4 krooni ja 50 senti kilost. Piimatööstused langetasid toorpiima kokkuostuhindu sel kevadel.
Konkurentsiameti järelevalveosakonna
juhataja Juhan Põldroos kinnitas, et amet jälgib pingsalt ühisrindesse koondunud
piimatootjate ettevõtmisi, hinda dikteerida soovivate tootjate tegevust
kartelliks nimetada on aga liiga vara.
Hiljuti ühisrinde moodustanud
piimatootjad kaaluvad müügilepingute ülesütlemist ja toodangu suunamist
neid esindava uue juriidilise isiku kätte, mis võib haarata 73%
Eesti toorpiimast.
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.