Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Konkurentsiamet hoiab piimatootjatel silma peal
Konkurentsiameti järelevalveosakonna
juhataja Juhan Põldroos kinnitas, et amet jälgib pingsalt ühisrindesse koondunud
piimatootjate ettevõtmisi, hinda dikteerida soovivate tootjate tegevust
kartelliks nimetada on aga liiga vara.
Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos ütles: "Oleme meili teel ja telefonitsi suhelnud, seda nii tootjate kui meie initsiatiivil. Viimati kui suhtlesime, jäi mulle mulje, et nad ei tea täpselt veel isegi, mida teha tahavad. Tänaseks on asi hakanud vormi võtma, kuid praegu on veel raske sel teemal spekuleerida."
Konkurentsiameti koondumiste kontrolli osakonna nõunik Esta Kurme rääkis, et koondumiseks peavad neilt loa taotlema vaid äriühingud. „Praegu vaatame läbi Paide ja Põlva piima asja,“ ütles ta, „luba on vaia äriühingute koondumiseks, aga siin nad (toorpiimatootjad – toim) loovad mingit muud juriidilist isikut.“
Põldroos tunnistas, et teoorias muidugi võimalik, et tootjad moodustavad juriidilise isiku, millele konkurentsiameti hammas peale ei hakka, kuid täpsemalt ei soostunud ta selgitama. „Liiga vara on midagi kartelliks nimetada või nimetamata jätta,“ ütles ta. „Täiesti võimalik, et oskame kuu aja pärast rohkem öelda, kui nad on otsustanud, mida teevad.“
Piima omahind on hetkel 5 kr ja 5 senti, kuid kokkuostuhind valdavalt alla 4 krooni ja 50 senti kilost, seega teenivad tootjad kahjumit. Piimatööstused langetasid toorpiima kokkuostuhindu sel kevadel.
Seotud lood
Hiljuti ühisrinde moodustanud
piimatootjad kaaluvad müügilepingute ülesütlemist ja toodangu suunamist
neid esindava uue juriidilise isiku kätte, mis võib haarata 73%
Eesti toorpiimast.
Advokaadibüroo Sorainen advokaat Ivar
Kurvits ütles kokkuostuhinnaga nurisevate piimatootjate tegevust kommenteerides,
et tootjate koostöö on tavapärane, kuid hinnakokkulepetest tuleks hoiduda.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
6
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele