Autor: Hille Tressum • 3. juuli 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb Omanike Liidu poolt saadetud teade:

Konkurentsiamet kooskõlastas 27. juunil Eesti Gaasi hinnatõusu, mis tõstab sügisest gaasi hinda tavatarbijale vahemikus 14-38%. Lõviosale eramuomanikule tähendab see üle 30% hinnatõusu. Eesti Omanike Keskliit vastustab monopoolses seisundis oleva gaasiettevõtja poolset järsku hinna tõstmist ning teostab hetkel õiguslikku analüüsi konkurentsiameti otsusele otsides võimalusi selle vaidlustamiseks Tallinna Halduskohtus.

Eesti Omanike Keskliidu peasekretäri Taavi Madiberki sõnul keskendus konkurentsiameti otsus tegevuskulude ja põhjendatud tulukuse analüüsile, mille osakaal kodutarbijatele müüdava gaasi hinnast moodustab küll vaid 12 protsenti. Ülejäänud osa(ca 88%) moodustab Eesti Gaasi poolt Gazpromile gaasitarnete eest makstav summa.

Madiberki väitel on vajalik luua pretsedent, kus universaalteenuse hinnatõusu ei vaidlusta mitte konkurent, vaid tavatarbija.

„Hetkesituatsioonis, kus piltlikult öeldes müüb Gazprom gaasi oma allettevõttele, on akuutne vastuolu nn. gaasidirektiiviga,“ lisas Madiberk.

Euroopa Liidu konkurentsivolinik Neelie Kroes on juba 2007. aasta juunis toonitanud: „Gazpromi osalus Eesti Gaasis on vastuolus demokraatliku vabaturu põhimõtetega ja kuulub lõpetamisele. Riikides, kuhu Gazprom tarnib maagaasi, ei saa nad samaaegselt omada ka põhivõrku - nad peavad oma tegevuse lahti köitma.“ Kroesi sõnul peaks Vene gaasihiid Gazprom müüma oma osaluse Eesti Gaasis, sest energia tootmine ja vahendamine peavad olema eraldatud.

Gazpromile kuulub otse 37% Eesti Gaasi aktsiatest, ekspertide hinnangul on kaudne osalus läbi teiste ettevõtete märksa suurem.

Madiberki sõnul on riigi kohus näidata initsiatiivi vastavate õigusaktide väljatöötamisel, mis ühelt poolt looks juriidiliselt korrektse võimaluse teostada konkurentsivoliniku poolt ette pandut ning teiselt poolt looma eeldused Soomega võimaliku gaasiühenduse rajamiseks, mis omakorda tugevdaks ka Eesti energiajulgeolekut.

„Oluline on ka gaasiküttele alternatiivide leidmine, ühelt poolt silmas pidades eelnimetatud energiajulgeolekut, teiselt poolt arvestades Eesti Gaasi ja Gazpromi sõlmitud lepinguga paika pandud hinnavalemit, mis on seotud 1%-lise kütteõli õli hinnaga Rotterdami börsil ja euro ning dollari vahetuskursiga. Sisuliselt sõltub gaasi hind Eesti tarbijale nafta hinnast, mis perspektiivis tõotab tarbijale järjekordset hinnatõusu“ teatas Madiberk. Lisades, et EOKL seisab selle eest, et universaalteenuste (gaas, jäätmevedu, küte, vesi) hinnakujundus oleks läbipaistev, põhjendatud ning arvestaks koduomanike huve.