Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põhivõrk ehitab miljardi krooniga avarii reservide elektrijaama
Elektrisüsteemi katkematu töö- ja
varustuskindluse tagamiseks vajab Eesti tulevikus spetsiaalset kiirkäivitusega
reservjaama. Eesti esimese spetsiaalselt avariiolukordades kasutamiseks mõeldud
reservjaama rajamiseks on Põhivõrgu tellimusel valminud põhjalik eeluuring,
teatas firma. Jaama maksumus võib küündida miljardi kroonini.
OÜ Põhivõrk juhatuse esimehe Lembit Vali sõnul on nii kodumaise kui ka lähinaabrite elektritootmise võimalikke tulevikuarenguid silmas pidades elektrisüsteemi töökindluse tagamiseks uue spetsiaalselt avariiolukordades kasutust leidva reservjaama rajamine hädavajalik. „Hetkel hoiame Eesti kohustuslikku avariireservi põhiliselt Läti hüdrojaamades, alternatiiviks võiks olla vaid Narva elektrijaamad, mis täna jäävad hinna mõttes aga lõunanaabrite pakkumisele kindlalt alla. Veelgi olulisem on aga märkida, et pikaajalises plaanis on reservide saadavuse osas ebakindlad mõlemad variandid, mistõttu peame vajaliku reservjaama ise rajama,“ lisas Vali.
Eesti elektrisüsteemi hetkevajadustele ja -nõuetele vastab kõige paremini 80-120 MW võimsusega reservjaam, mis peaks hädaolukorras käivituma mitte rohkem kui 10 minutiga. Hinnanguliselt leiaks reservjaam aastas kasutust 200 tunni ulatuses ning selle aja jooksul toodetav energiakogus oleks 3000-10 000 MWh. Nimetatud nõuetele vastavad kõige paremini gaasiturbiinseadmega elektrijaamad, mis on ka mujal maailmas leidnud avariireservide elektrijaamadena laialdast kasutust.
„Avariireservide käivitamise peamine ülesanne on elektrisüsteemi ühendatud tootmisseadmetega või elektrivõrgus toimunud avarii korral hoida ära kogu elektrisüsteemi avariilist väljalülitumist, samuti peaks jaam olema abiks kustunud elektrisüsteemi nn nullist käivitamiseks,“ selgitas Vali avariireservide elektrijaama rolli.
Käesoleva aasta juunikuus valminud avariireservide elektrijaama eeluuringu tulemustes hindasid eksperdid otstarbekaks rajada reservjaam Iru Elektrijaama territooriumile ning ehitada see kahel kütusel (kerge kütteõli ja maagaas), mis tagaks jaama käivituse igas olukorras. ÅF Estivo ASi poolt läbiviidud uuringu kohaselt võib gaasiturbiinelektrijaama rajamise maksumuseks kujuneda orienteeruvalt 700 miljonit kuni miljard krooni, kuid lõpliku hinna määrab siiski hankekonkurss. Võimalike tarnijana mainisid eksperdid kolme suuremat tootjat üle maailma – Pratt Whitney, Rolls-Royce ja General Electric – kes kõik on võimelised pakkuma Põhivõrgu nõuetele vastavat gaasiturbiinelektrijaama.
Koos ettevalmistustega kulub jaama rajamiseks vähemalt 4 aastat. Praeguste plaanide kohaselt võiks kuni 120MW võimsusega gaasiturbiinelektrijaam alustada tööd orienteeruvalt 2012. aastal.
Vastavalt elektrituruseadusele vastutab Põhivõrk Eesti elektrisüsteemi toimimise eest. Põhivõrk juhib reaalajas kogu Eesti elektrisüsteemi tööd, seisab hea Eesti kõrgepingevõrgu planeerimise, arendamise ja hooldamise eest ning koordineerib Eesti elektrisüsteemi välisühenduste rajamist.
Seotud lood
Estivo vanemkonsultant Eimar Jõgisu sõnul
on spetsiaalse kiirkäivitusega reservjaama hind nii umbmäärane, et võimalikult
soodast tehingut saada.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
4
5
6
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele