Autor: Mariliis Pinn • 1. juuli 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jõgisu sõnul seisab ehitatav elektrijaam seni reservis, kuni midagi juhtub, näiteks mõni muu jaam ei tööta korralikult ja tootmine ei vasta tarbimisele ja sagedus langeb. Põhivõrgu arvutuste kohaselt on seda umbes 200 tundi aastas.

Põhivõrk tellis Estivolt uuringu, et selgitada välja sobiv jaama tüüp, koht ja tarnija. „Meie juurde tulles oli neil eeltöö juba tehtud. Üks tingimus, mille pärast gaasiturbiin valiti oli, see et see peab 10 minutiga käivituma. Soojuselektrijaama käivitumine 12 tunnine protsess,“ selgitas ta.

Koha valikul kaaluti mitmeid võimalusi. „Alternatiivid oli Balti soojusjaam ja kaheksa suurt alajaama. Irus oli üks suur pluss kõrgsurve gaasi olemasolu. Ka on see tööstuspiirkond, kuhu jaam sobib ja sinna on vedelkütust lihtne transportida,“ põhjendas ta valikut.

Jaam võiks minna maksma 700 miljonit kuni miljard krooni. „Ei saa väga kitsaid piire panna, sest tahame, et tootjad pakuksid ikka võimalikult soodsat tehingut. Kuid kuna tegu on mitmeaastase projektiga, siis metallihinnad kasvad ja ei saa ka seda poolt piirata,“ selgitas ta.