Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gaasi hinna tõus kergitab korterite küttekulu ca 20 protsenti
OÜ Küttemaailm arvutuste kohaselt tooks
Eesti Gaasi taotletav maagaasi 41potsendiline müügihinna tõus keskmises Tallinna
korteris kaasa küttekulude ca 20protsendilise kasvu.
Küttemaailma tegevjuht Frank Õim sõnas, et maagaas on tänaseks Eestis enimkasutatav soojatootmise kütus ja näiteks Tallinna kaugküte baseerub täielikult maagaasil. „Kui hinnatõus nimetatud määras teoks saab, kaasneb sellega kaugküttesoojuse kallinemine keskmiselt 20 protsenti, kuna sooja hinnas on kütuse komponendi osakaal ligikaudu pool. Viimase pooleteise aasta vältel on Tallinna kaugküttesoojus piirkonniti kallinenud juba ligi 90 protsenti, mistõttu oleks sooja hinna täiendav tõus paljudele korteriühistutele raskeks katsumuseks,” rääkis Õim.
Sooja hinna tõus avaldab enim mõju vanemate, kaasajastamata küttesüsteemidega kortermajade elanikele.” Kui Põhjamaades tarbib keskmine korterelamu alla 100 kWh sooja m2 kohta aastas, siis Eestis on tarbimine pea poole suurem ehk teisisõnu: toasooja eest maksame me pea sama palju kui jõukad skandinaavlased, kuid tarbimine seda neist poole rohkem,” märkis Õim.
Seotud lood
Läti gaasivarustaja Latvijas Gaze kirjutas
alla koostöölepingule Gazpromiga naturaalse gaasi varustamiseks, mis tõstab
gaasi hinda riigis 50%.
Gaasi hinna tõusud on oluliselt kahandanud
eestlaste seas gaasikütte populaarsust, mistõttu on maagaasil põhinevate
kütteseadmete müük vähenenud kolmandiku võrra.
Eesti Gaas sõlmis juba mullu käesolevaks
aastaks gaasiostulepingu Vene naftagigandiga Gazprom. Gaasi hinna tõusu ei ole
ettevõte ette prognoosinud.
Sügisene gaasihinna tõus toob aastas juurde
tuhandeid kroone lisaväljaminekuid mitte ainult neile, kellele gaasitoru koju
jookseb, vaid ka paljudele kortermajade elanikele.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
2
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
4
Veiko Vaher: “Miinimumpalka tuleks oluliselt kiiremini tõsta”
Viimased uudised
Veiko Vaher: “Miinimumpalka tuleks oluliselt kiiremini tõsta”
Üritused
Hetkel kuum
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele