Tööturuamet teatas, et maikuu jooksul
koondatakse 179 töötajat ning juunis 725 töötajat ning 10. aprilli seisuga on
tööturuametis registreeritud 338 Kreenholmist koondatut.
"Eesti riigil koos Euroopa Sotsiaalfondiga on võimalus pakkuda koondatutele ümber- ja täiendõpet, tööotsingukoolitust, tööpraktikat ja palgatoetust ja teisi vajalikke tööturuteenuseid. Võib öelda, et Kreenholmi koondamine on tõenäoliselt üks kõige rohkem tähelepanu ja ka rahalisi vahendeid saav koondamine viimastel aastatel toimunud suurkoondamiste hulgas," ütles tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson.
10. aprilli seisuga on tööturuametis registreeritud 338 Kreenholmist koondatut. Neist 284 on liitunud, 2007 aastal alustanud, Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projektiga. Projekti raames on 201 inimest saanud psühholoogi konsultatsiooni, tööotsingukoolituse on läbinud 174 inimest. 104 inimest on erialakoolitusel (41 neist on lõpetanud ja 63 jätkavad õpinguid). Tööpraktikale on suunatud 36 koondatut ja palgatoetusega töötab 10. Tänasest avatakse õppegrupid veel 58 projektis osalejale.
Tööturuamet annab koondatutele informatsiooni vabadest töökohtadest, nõustab kohapeal koondatuid ja pakub vajadusel karjäärinõustamist, et toetata inimest tema edasiste valikut osas. Peale seda kui inimene on tööturuametisse arvele tulnud on tal võimalus saada ka erialakoolitust, mis võimaldab kiiresti tööturule naasta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kuigi sajad Kreenholmist koondatud naised
õpivad riigi toel uut ametit, pole sobivat tööd lihtne leida – pakutav müüja või
valvuri teenistus pole paljudele kontimööda, töökäsi vajavaid firmasid on Narvas
aga vähe.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.