Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Alternatiivenergia on kallis
Alternatiivenergia kasutuselevõtt Eestis on
alles lapsekingades, üks põhjus on praegu kasutatava energia madal hind.
Alternatiivenergia teemal võtavad hoogsalt sõna nii ökofanaatikud kui ka roheliste lobistid. Näiteks ookeanist soojusenergia kättesaamine on küll perspektiivikas, kuid praegu veel kallis, vesiniku abil soojuse ja puhta joogivee saamine on aga liiga ebastabiilne.
Enamasti taandubki kõik ikka rahale ehk lihtsale küsimusele: kui palju energia maksab ning milline on energiaallika kasutegur.
Teades, et teadlastel on töös kümned hullud ja vähem hullud ideed, palusime energiavaldkonda tundvatel inimestel kommenteerida võimalikke alternatiivkütuseid.
Tallinna Ülikooli keskkonnauuringute osakonna juht Jaan-Mati Punning sõnab, et kõikide pakutud variantidega on palju probleeme, enamik juba ammu tuntud asjad, mõned leiutaja Jaan Tatika tööpõllult.
"Põhiline on küsimus, kui palju miski maksab. Teiseks, milline on huvigruppide lobitöö," lisab Punning.
Eesti esienergeetikuks nimetatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika valdkonna asekantsleri Einari Kiseli sõnul on tõusude-mõõnade energiat püütud rakendada juba pikemat aega, kuid suuremahulist energiatootmist pole veel õnnestunud tööle saada. Meil saaks Kiseli sõnul kasutada ehk laineenergiat.
"Tuumajaam on üks reaalsetest alternatiividest Eestile. Jättes kõrvale põlevkivi-, tuule- ja biomassiprojektid, võib reaalselt rääkida ka gaasiturbiinidest," kinnitab Kisel.
Seotud lood
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia
instituudi juhtivteadur Anto Raukas ütles aripaev.ee intervjuus, et väiksem
tuumajaam maksaks praegu umbes 30 miljardit krooni ja see tuleks ehitada
loomulikult laenuga.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
6
TOPi tabel uuendatud. Võitjaks tuli LEAB Eesti
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
TOPi tabel uuendatud. Võitjaks tuli LEAB Eesti
Kolm harjutust ja soovitust, et tootmistiimi motivatsiooni hoida
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele