Loodetust madalam elektri hinna tõus on
Eesti Energia juhtkonnas tekitanud pahameelt, ähvardatakse koondada kuni 1000
inimest.
«Konkurentsiametil on õigus, et tarbija jaoks on saavutatud hiilgav tulemus,» kommenteeris Eesti Energia juhatuse liige Margus Kaasik Postimees.ee-le.
Kui algses taotluses soovis Eesti Energia elektrienergia kaalutud keskmise piirhinna praeguselt 41,83 sendilt kilovatt-tunni kohta tõsta 52,44 sendile, siis pool aastat väldanud kõneluste tulemusena nõustus energiahiid uue piirhinna alandamisega 45,63 sendini kilovatt-tunni kohta.
Soovitust väiksema hinnatõusu saavutas konkurentsiamet Eesti Energia palgakulude ja Narva Elektrijaamade hoolduskulude kärpimisega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaasik märkis, et kui Eesti Energia tahaks saavutada aastas 200 miljonit krooni kokkuhoidu palgakuludes, peaks firma koondama tuhat inimest. Kasepalu märkis, et konkurentsiameti lubatud kulutused tagavad põlevkivikaevuritele riigi keskmisest kõrgema palga.
Seotud lood
Eesti Energia esialgsete arvutuste alusel
on keskmine hinnatõus kliendile 5%, kui kinnitatakse konkurentsiametis viimasel
kooskõlastusringil olevad hinnataotlused.
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.