VKG kompab Ukraina põlevkivi

VKG juhatuse esimees Janek Parkmani sõnul on esimese paari aasta ülesanne põlevkivivaru põhjalikult tundma õppida. „Samal ajal teeme endale selgeks kohalikud olud ja Ukraina seadused. Nende tööde läbiviimiseks asutasime Ukrainas tütarettevõtte OOO Slantsõhim ja palkasime esimesed 4 töötajat,” ütles Parkman. „Kui kõik läheb positiivselt, on perspektiivis võimalik rajada põlevkivi töötlemise kompleks, mis kasutaks aastas 5 miljonit tonni põlevkivi või rohkemgi.”

VKG arendusdirektori Jaanus Purga sõnul on Ukraina põlevkivi on Eestis tuttav. „Ukraina põlevkivi on Eestis kasutatavate tehnoloogiatega töödeldav, kuid põlevkiviõli vajab Eestis kasutatavast erinevat järeltöötlust tulenevalt tema erinevast keemilisest koostisest,” ütles Purga.

Detsembris 2007 väljastati VKG-le uuringu- ja kaeveluba ca 350 miljonile tonnile Ukraina Boltõški leiukoha põlevkivile. Boltõški varude kogumahtu on hinnatud 3,8 miljardile tonnile. Mitmesuguste piirangute tõttu on tegelikult kasutatavate varude maht oluliselt väiksem.

Boltõški põlevkivi paikneb sügavamal kui Eesti põlevkivi – VKG-le eraldatud varu paikneb 40-120 meetri sügavuses. Eestis kasutatavad kaevemeetodid Ukraina tingimustes kasutatavad ei ole. Arvel oleva põlevkivi kütteväärtus on 2000-2500 kcal/kg kohta, mis on analoogne Eestis kasutatava põlevkiviga. Ka õlisaagis on sarnane.

TÜ emeriitprofessori Enno Reinsalu on olukord õliturul Ukrainas kaevandamise kasumlikuks muutnud. „Kindlasti on uues maardlas esialgu tehnilisi raskusi, kuid kaevandamise tehnilised küsimused on teisejärgulised. Olulisem on toorõli töötlemise, rafineerimise tehnoloogia,” ütles Reinsalu.