Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ELi kliimakava loob uued hiigeltoetused
Briti mõttekoda Europe Economics
kritiseerib ELi kava kehtestada taastuvenergia tootmiseks ja heitmete
piiramiseks kohustuslikud normid, kuna sisuliselt põlistatakse nii tänased
kulukad riigiabimehhanismid erinevatele huvigruppidele.
Eesmärk kasvatada biokütuste osakaal transpordis aastaks 2020 vähemalt 10 protsendile võib nõuda biokütuste tootjate subsideerimist kuni 11 miljardi euroga aastas. Aastaks 2020 võivad sellised toetused kasvada juba 23 miljardile eurole, prognoosib mõttekoda. Võrdluseks toetab EL praegu põllumajandust 40 miljardi euroga aastas.
Selle asemel soovitab mõttekoda kaaluda pigem maksuvabastusi toodetele, mis aitaksid energiat kokku hoida, olgu need isolatsioonimaterjalid või soojusvahetid. EL võiks ära kaotada ka Saksa firma Osram tõhusa lobby tulemusel Hiinas toodetud säästupirnidele kehtestatud impordimaksud. Ilma selle maksuta ja ilma käibemaksuta maksaks üks 60W säästupirn Suurbritannias 66 penni praeguse nelja naela asemel, kirjutas Financial Times.
Lisaks talunikele on ELi rohelisest strateegiast kõva kasu saanud ELi energiafirmad. Heitmekvootidega kauplemise süsteemi käivitamisest 2005. aastal on energiatootjad kvoodimüügist tasku pannud 6-8 miljardit eurot.
Seotud lood
Euroopa Liit võib sundida importööre
heitmekvoote ostma, et kaitsta oma tööstust nende riikide toodangu eest, mis
kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid ei piira, ütles Euroopa Komisjoni
president Jose Manuel Barroso.
Euroopa Komisjon avalikustab tuleval
nädalal uue heitmekvootide jaotuse süsteemi, mis taolisi ülikasumeid nagu Eesti
Energia aastatel 2005-2007 teenitud 2,7 miljardit krooni, enam ei võimalda.
Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel
Barroso sõnul ei nõua ELi plaanitud abinõud kliima soojenemist põhjustavate
heitmete piiramiseks ja taastuvatest allikatest toodetava energia osakaalu
tõstmiseks rohkem kui 0,5% ELi SKPst, mille suurus on 12 triljonit eurot.
Kaasaegse tööstustootmise suurim väljakutse pole enam ainult kiirus või kvaliteet eraldi, vaid nende ühendamine paindlikkuse, ohutuse ja täieliku jälgitavusega. Viljandi Aken ja Uks rajas koostöös Elister OÜga uue täielikult automatiseeritud uste värviliini, kus kogu protsess alates laadimisest kuni pakendamiseni toimib ühe tervikliku süsteemina.
Enimloetud
2
3
4
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Viimased uudised
Firma osales aastaid tagasi ka Ukraina riigile kingitud välihaigla miljonihankes
“2027 on võrdlemisi paljulubav aasta”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele