Nende omavalitsuste elanikel, kus olmejäätmete sorteerimist ei ole uue aasta alguseks korraldatud, on oht uppuda prügisse, kuna prügilad ei tohi seda enam vastu võtta.
Süüdi on selles aga linna- ja vallajuhid, kes ei ole suutnud olmejäätmete sortimist korraldada. Jäätmeseadus keelab prügilates sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise 2008. aasta 1. jaanuarist. Sorteerimata olmejäätmete ladustamise eest tuleb prügilal maksta tavalisest kümme korda suuremat saastetasu.
"Kui vedajal pole prügi kuhugi üle anda, ei saa ta seda ka ära vedada," selgitas ASi Cleanaway tegevjuht Argo Luude, kelle sõnul levivad müüdid, et prügivedu läheb inimesele siis nii või naa palju kordi kallimaks. "Tegelikult võib prügila sortimata olmejäätmeid vastu võttes jäätmeloast ka ilma jääda, mistõttu nad lihtsalt ei võta prügi vastu."
"Tegemist on tüüpilise Eesti asjaajamisega. Neli aastat magatakse, siis klopitakse palju vahtu üles ning kui selg on vastu seina, ärgatakse ja hakatakse tegutsema," iseloomustas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek kujunenud situatsiooni, kus aastaid on olnud teada, et olmejäätmeid tuleb hakata sorteerima.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele