Ajaleht Gazeta kirjutas täna, et Soome
tahab Nord Streamilt taas nõuda, et gaasijuhe nihutataks praegusest marsruudist
lõuna poole ehk Eesti territoriaalvetesse.
Soome keskkonnaminister Kimmo Tiilikainen selgitas hiljuti, et asi seisab merepõhja ladestunud kaadmiumis. Soome ekspertide hinnangul võivad ehitustööd seda mürgist metalli üles keerutada, merehoovused kannavad kaadmiumi laiali ja see seab ohtu ehituspiirkonnast mitte väga kaugele jääva merekaitseala.
„Mida lähemale tuleb gaasitoru kaitsealale, seda suurem keskkonnaoht on,“ ütles Soome minister Saksa uudisteagentuurile DPA.
Raskemetallide hulka kuuluv kaadmium on loodusse sattunud peamiselt tsingi tootmise käigus. Läänemereportaali andmetel kasutatakse praegu kaadmiumi värvainetes ja elektroonikas. Merekeskkonnas esineb kaadmium peamiselt lahustunud ioonidena või kloriidikompleksina, välja arvatud hapnikuvabad süvaveed, kus kaadmium muutub kiiresti setteks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?