Homsel istungil arutab valitsus, mida võtta
ette Euroopa Komisjoni otsusega langetada Eesti kasvuhoonegaaside heitekvooti
seniselt 18 miljonilt tonnilt 12 miljonile tonnile aastas.
Üks võimalus on minna kohtusse, mis aga muudaks Eesti poliitika selgelt silmakirjalikuks, sest kevadel anti Euroopa Liidule lubadus, et vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kirjutas Päevaleht Online.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles Päevalehele, et kohtussemineku mõte on olemas, pigem aga loodab ministeerium, et "tuleks veel otsida kohtuväliseid lahendusi, proovida Euroopa Komisjoni ümber veenda".
"Kui jääb 12 miljonit tonni aastas, siis on küsimus pigem selles, millal tuleb kvooti juurde osta. Need ajad, mil näiteks Eesti Energia müüs miljardite eest kvooti, on paratamatult läbi," möönis Tamkivi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Rahvusvahelise kindlustuseksperdi Marsh
spetsialistid viivad Eesti Energias sel suvel läbi ulatusliku riskiauditi, mille
tulemusel kaardistatakse kontserni riskivaldkonnad.
EL tahab Eesti energia- ja soojatootjatele
ning tööstusettevõtetele perioodiks 2008-2012 taotletud heitmelubasid kärpida
48% võrra, vahendab Bloomberg.
Eesti Energia juht Sandor Liive ütles eile
pärast kohtumist Andris Piebalgsiga, et energiafirma suureks väljakutseks saab
tehnoloogia, mille abil panna põlevkivituhk siduma süsihappegaasi.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.