Täna Tallinnas toimunud energiajulgeoleku
ümarlaua peakõnelejad Alan Riley ja Marko Mihkelson leidsid ühiselt, et
Baltimaade seisukohast on oluline energiaharta lepingu ratifitseerimine ja
järgimine Venemaa poolt. Euroopa Liidu ja Venemaa energiasuhted vajavad siduvat
õiguslikku raamistikku, teatas ürituse korraldaja.
„Euroopa Liit ei tohiks hüljata lepet, mis esindab euroopalikke väärtusi, vaba turgu ja õigusriiki,“ ütles Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson. „Venemaa peaks pidama kinni endale võetud seaduslikest kohustustest, olles energiahartale alla kirjutades vabatahtlikult selle tingimustega nõustunud. Kuigi Venemaa energiaharta lepingut veel ratifitseerinud ei ole, on ta siiski õiguslikult seotud.“
„Balti riikide seisukohast on energiaharta tähtis,“ ütles Briti energiaekspert Alan Riley. „Võimalike katkestuste korral gaasitarnetes või sellesisuliste ähvarduste puhul tagaks see toimiva vaidluste lahendamise mehhanismi, millest oleks abi näiteks sellistes olukordades nagu Družba juhtum Leedus. Energiaharta on ka Nordstream’ist parem võimalus gaasi õigeaegseks ja mõistliku hinnaga Euroopasse tarnimiseks. Baltimaade seisukohast vähendaks see sõltuvust Venemaast. Samuti toetab energiaharta avatud energiaturge, mida saaks kasutada Gazpromi monopoli haarde vähendamiseks nii Venemaal kui Euroopas. Energeetikasuhetel ida-suunas on praegu puudu reeglitest ja normidest. Seepärast ei tohi EL mingil juhul harta nõuetest taganeda või neid lahjendama hakata.“
„Loomulikult kardab Venemaa oma vahendite pärast Euroopas,“ lisas Alan Riley. „Avatud turgude juures võivad need Lääne investorite kätte langeda. Energiaharta kujutaks endast ka tugevamat kaitset Lääne investoritele Venemaal, kelle käest ei saaks midagi enam lihtsalt ära võtta – lepe võimaldaks käivitada vajalikud kohtuprotsessid, kusjuures kahjude tagatiseks võiksid olla Gazpromi varad Euroopa Liidus.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) esimees Jaan Tepp väljendas seisukohta, et olulist osa Eesti ja teiste Balti riikide energiajulgeolekus kujutavad endast ka alternatiivsed energiaallikad, sh tuuleenergia kaasaegne ja efektiivne kasutamine.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et kui Venemaa energiaharta lepingust kinni peaks ja seisaks avatud energiaturgude eest, oleks see Baltimaadele kasulik nii turvalisuse kui kasvava energiatransiidi poolt tagatud tulu poolest.
Seotud lood
Maikol Kriiva on sõitnud Ferrari ja Lamborghiniga, kuid kui ta peaks valima auto, millega tahaks päriselt iga päev sõita, eelistab ta Chevrolet Corvette C8-t. „Ta näeb välja nagu superauto ja temaga saab päriselt sõita,“ tutvustab Kriiva oma garaažis kollektsiooni värsket pärlit. Nii mõnegi mehe lapsepõlve mudelautode kogu vingemaid eksemplare meenutav 6,2 liitrise V8 mootoriga on päris mis päris. Istu sisse, vajuta nupust käima ja naudi terviseks, kuidas sõidad kolme ja poole sekundi pärast sajaga nagu Smilersi laulus.
Hetkel kuum
“Helistamata ei saa ka insener”