Vene-Saksa gaasijuhtme NordStream
ehitamiseks vajaminevast viiest miljardist eurost (78 miljardist kroonist) on
praegu kogutud kolmandik.
NordStreami üks eestvedajaid, endine Saksa liidukantsler Gerhard Schröder rääkis, et kuna Euroopa Liidu ministrite nõukogu on projektile heakskiidu andnud, peaksid valitsused seda toetama, kirjutas postimees.ee.
NordStreami põhiinvestorid, Vene Gazprom ning Saksa E.ON Ruhrgas ja BASF on praeguseks kogunud ehituseks kuluvast viiest miljardist eurost vaevalt kolmandiku, kuid ehitustähtajad lähenevad.
NordStreami tegevjuhi Mathias Warnigi sõnul on üks võimalus Euroopa Investeerimispanga laen, kuid selle saamiseks pole läbirääkimisi veel alustatud. Ometi lubatakse vajalikud miljardid kokku saada lähikuudel, enne aasta lõppu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Vene-Saksa gaasijuhet arendava ettevõtte Nord
Stream palvel toimus täna kohtumine Nord Streami ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate vahel, kus ettevõte tutvustas lühidalt
gaasijuhtme projekti, teatas majndus- ja kommunikatsioonimisteerium.
Peaminister Andrus Ansip tõrjus Soome
ettepanekud, mille kohaselt peaks Vene-Saksa gaasijuhe kulgema Eesti
majandusvetes.
Leedu seim võttis vastu resolutsiooni,
milles kutsutakse rahvusvahelist üldsust üles nõudma Venemaalt ja Saksamaalt
Läänemere-aluse gaasijuhtme rajamise peatamist, kuni pole selge selle mõju
keskkonnale.
Eesti Gaasi endise juhatuse esimehe Aarne
Saare hinnangul on Läänemerre rajatav gaasijuhe Eestile kasulik.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.