Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vene-Saksa gaasijuhtme rahast on koos vaid kolmandik
Vene-Saksa gaasijuhtme NordStream
ehitamiseks vajaminevast viiest miljardist eurost (78 miljardist kroonist) on
praegu kogutud kolmandik.
NordStreami üks eestvedajaid, endine Saksa liidukantsler Gerhard Schröder rääkis, et kuna Euroopa Liidu ministrite nõukogu on projektile heakskiidu andnud, peaksid valitsused seda toetama, kirjutas postimees.ee.
NordStreami põhiinvestorid, Vene Gazprom ning Saksa E.ON Ruhrgas ja BASF on praeguseks kogunud ehituseks kuluvast viiest miljardist eurost vaevalt kolmandiku, kuid ehitustähtajad lähenevad.
NordStreami tegevjuhi Mathias Warnigi sõnul on üks võimalus Euroopa Investeerimispanga laen, kuid selle saamiseks pole läbirääkimisi veel alustatud. Ometi lubatakse vajalikud miljardid kokku saada lähikuudel, enne aasta lõppu.
Vene-Saksa gaasijuhet arendava ettevõtte Nord
Stream palvel toimus täna kohtumine Nord Streami ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate vahel, kus ettevõte tutvustas lühidalt
gaasijuhtme projekti, teatas majndus- ja kommunikatsioonimisteerium.
Leedu seim võttis vastu resolutsiooni,
milles kutsutakse rahvusvahelist üldsust üles nõudma Venemaalt ja Saksamaalt
Läänemere-aluse gaasijuhtme rajamise peatamist, kuni pole selge selle mõju
keskkonnale.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.