• 23.02.07, 12:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Akadeemik: leidub veel üks salastatud tuumauuring

Lisaks Ignalina tuumajaama salastatud tasuvusuuringule leidub veel üks salastatud tuumauuring, milles võrreldakse Ignalinasse investeerimist Eestisse tuumajaama ehitamisega, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Akadeemik Anto Raukas ei soostunud esimest uuringut salastatusele viidates üksikasjalikumalt tutvustama, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom. Küll kommenteeris ta Den za Dnjom-ile, et esimeses uuringus öeldi selgelt, kui palju läheks maksma osalemine Leedu tuumajaamas ja kui palju Eestisse ehitamine. "Eesti kohta öeldi, et võrreldes Leeduga olulist vahet ei ole (rahaliselt - DzD), sest kui me teeme kaks 600 megavatist reaktorit, siis teine neist tuleks 25% odavam eeldusel, et nad on sama tüüpi. Kui tahame, võime nad näiteks Venemaalt osta, sest Venemaa pakub ka selliseid jaamu müüa."
Küsimusele, miks on Eesti Energia kodulehel kättesaadav vaid Ignalina tuumajaama tasuvusuuringu lühendatud variant, vastas Raukas, et kui see täies mahus avalikustada, saaks rahvas aru meie valitsejate rumalusest. Teisiti öeldes ei ole uuringut salastatud mitte et varjata seda, mida seal on, vaid seda, mida seal pole. "Ei saa ju teha tasuvusuuringut Leedus - õigemini, seda sisuliselt polegi tehtud -, kui pole teada, kuhu jaam tuleb, millised reaktorid tulevad, kust need reaktorid ostetakse, milline tuleb jaama võimsus ja kes hakkab ehitama. Millisest tasuvusuuringust üldse saab rääkida?"
Raukas on jätkuvalt Eestisse oma tuumajaama rajamise pooldaja. Ta ennustab aastaks 2016 Eestisse elektrikriisi juhul, kui tehakse panus Ignalina uuele jaamale, sest põlevkivi kaevandamist tuleb paljudel põhjustel kärpida. Lisaks pole Ignalina osas veel projekti ega ka vastavat seaduslikku alust.
Kõige enam on valitsust Ignalina tasuvusuuringu osalise salastamise pärast rünnanud Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige Rainer Nõlvak, süüdistades Andrus Ansipi valitsust muuhulgas meie energeetilise sõltumatuse mahamängimises. Intervjuus loetles Nõlvak rea vastamata küsimusi, millest olulisem, kui suureks kujunes Leetu tehtava pikaajalise riikliku investeeringu intress, kuna see hakkab otseselt mõjutama elektri hinda tarbija jaoks. Soome näitel kujunes intressiks 2,6%, samas tuuleenergiasse investeerimisel tuleks intress Nõlvaku väitel poole soodsam. Leetu kolme Balti riigi osalusel rajatava tuumajaama teostatavusuuringu koondaruanne sai valmis 25. oktoobril 2006. Eestile läheks tuumajaamas osalemine maksma suurusjärgus 20 miljardit krooni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 10:35
Digitaalne revolutsioon laonduses: Directo teenus WMS Direct aitas Farron Tehnika laoprotsessid uuele tasemele
Tänapäeva kiirelt arenevas ärimaailmas mängib tehnoloogia tööprotsesside efektiivsuse tõstmises olulist rolli. Üks selline uuenduslik lahendus, millest lõikavad suurt kasu mitmed ettevõtted, on Directo uus laohaldussüsteemi liides WMS Direct, mis on loodud spetsiaalselt Directo kasutajatele, kes tegelevad laomajanduse, kaupade liigutamise ja tootmisega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele