04.12.06, 15:58

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sandor Liive: Estlink on kui viisavabadus elektronidele

Täna rööbiti Harkus ja Espos toimunud pidulik Eestit ja Soomet ühendava elektrikaabli Estlink avamine oli rõõmsa Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul nagu viisavabadus, mis on laiendatud elektronidele.

„Fantastiline tunne. See oleks nagu viisavabadus, mis on laiendatud elektronidele,” iseloomustas oma meeleolu Eesti Energia juht Sandor Liive Estlinki avamispeol. Estlink tagab Baltimaade energiatootjatele pääsu Põhjaade elektribörsile. Lingi pikkus on 105m, millest 74 kulgeb vee all ja 31 maismaal. Kaabli maksumus on 110 miljonit eurot ehk 1,7 miljardit krooni.

Estlinki haldavast AS Nordic Energy Linkist kuulub 39,9% Eesti Energiale, võrdselt 25% Latvenergole ja Lietuvas Energijale ning ülejäänud 10% on jagatud Pohjolan Voima ja Helsingin Energia vahel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Uudised

23.02.07, 11:00

Eesti Energia müüs Põhjamaadesse 26,6 miljoni krooni eest elektrit

Jaanuaris müüs Eesti Energia Põhjamaade elektribörsil Nord Pool kokku 62 065 MWh elektrienergiat koguhinnaga umbes 26,6 miljonit krooni.

Uudised

04.01.07, 11:32

Sandor Liive: arter töötab ja pulss on korralik

Eesti Energia juht Sandor Liive ütles aripaev.ee-le, et Eestit ja Soomet ühendav elektrikaabel Estlink on nagu arter tööle hakanud ja pulss on korralik.

Uudised

10.01.07, 12:17

Estlinki merekaabel on katki

Juba teist päeva ei toimi Eesti ja Soome vaheline Estlinki merekaabel, elektritarne Põhjamaadesse on peatunud.

Uudised

05.12.06, 08:10

FT: Estlink suurendab Baltimaade sõltumatust

Financial Timesi uudis eile avatud Estlinkist keskendub Eesti-Soome merekaabli rollile Baltimaade iseseisvuse suurendajana.

Sisuturundus

29.08.25, 13:06

Eesti energiatulevik: miks investeerivad ettevõtted üha rohkem salvestuslahendustesse

Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.