Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Omanikud loobuvad kahjumis Olerexist
Eelmisel nädalal müüsid kütuseärimehed
Toomas Vaarmann ning Martin Reinik oma osaluse tanklaketis Olerex, mis on
viimase viie aasta jooksul kolm korda mitme miljoni kroonisesse kahjumisse
langenud.
Väärtpaberite keskregistri järgi liikusid kütusemüüja Olerexi aktsiad nädal tagasi esmaspäeval ning teisipäeval. Et firma neli aktsionäri suurt kära tõsta ei tahtnud, jätsid nad ka alguses tunnistamata, kes oma osaluse müüs.
Selgus saabus nädala lõpus, mil üks omanikest Martin Reinik tunnistas müüki peamiselt soomlastele kuuluvale GT Oil Estonia.
"Ei taha seda teemat kommenteerida," sõnas ta. Pärimisele, kas põhjuseks võivad olla firma pidevad kahjumid, vastas Reinik eitavalt. "Ei, seda kindlasti mitte," märkis ta.
Eelmisel aastal, kui Neste, Statoil ja Alexela on korralikku kasumit teeninud, oli Olerexi kahjum peaaegu viis miljonit krooni. Vaid üle-eelmisel aastal õnnestus saavutada 300 000kroonine kasum. Majandusaasta aruandeid uurides selgub, et äri on hakanud kehvasti minema aastast 2002 - nii on eelmise aasta seisuga kogukahjum 9,5 miljonit krooni.
Olerexi turundusjuht ja omanik Antti Moppel lisas, et 2005. aasta kahjum tekkis tavapärasest suuremate kulude ning senisest konservatiivsemale raamatupidamisarvestusele ülemineku tõttu.
"Miks teda ikka nii väga müüa, kui kasumit toodaks," leidis Lukoili kommertsdirektor Aare Kaur, kes kinnitas, et tema tööandja pole Olerexi ostu peale mõelnud. Sama tunnistas Neste Eesti juht Indrek Kaju.
Kui palju GT Oil Estonia poolte Olerexi aktsiate eest maksis, firma omanik ja juht Margus Kukk öelda ei tahtnud. "Üks meie eesmärk on laieneda kütuse jaemüügiturule. Olerexi 50% aktsiate ost on vaid samm selles suunas," kirjutas ta e-kirjas. Olerexi kahjumi kohta ütles Kukk, et näeb ettevõttes perspektiivi ning see sobib nende arenguplaaniga.
Autor: Gert D. Hankewitz
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
3
4
Ettevõte plaanib tehast laiendada
5
Viimased uudised
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Üritused
Hetkel kuum
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele