Ümarlaua liikmed said kohtumisel ülevaate põlevkivi kaevandamiseks antud lubadest, esitatud kaevandamislubade taotlustest ning põlevkivi osast Eesti elektrimajanduse arengukavas. Praegu kehtib 18 kaevandamisluba, mille alusel võib kaevandada ligi 24 miljonit tonni põlevkivi aastas. Esitatud on 16 põlevkivi kaevandamise loa taotlust veel 26 miljoni tonni kaevandamiseks.
"Praegu kaevandatakse Eestis umbes 15 miljonit tonni põlevkivi aastas ja valdav osa sellest kulub elektrienergia tootmiseks," ütles Keskkonnaministeeriumi esindajana ümarlauda juhtinud Olavi Tammemäe. "Ettevõtjad soovivad aga kaevandamismahtusid suurendada nii elektri kui ka põlevkiviõli eksportimiseks. Tõdesime ümarlaual vajadust välja töötada hoovad põlevkivi kaevandamise ja kasutamise reguleerimiseks, et tagada strateegiliselt olulise maavara jätkumine võimalikult pikaks ajaks ja vältida selle kaevandamisel-kasutamisel elukeskkonna saastamist."
Tammemäe lubas kõik ümarlaual tehtud ettepanekud edastada põlevkivi kasutamise riikliku arengukava koostajatele. "Kuid põlevkivi kaevandamise ja kasutamise reguleerimiseks vajalikud meetmed tuleb ilmselt välja töötada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ning rahandusministeeriumis," lisas ta.
Arengukava ja selle rakendusplaani valitsusele esitamise tähtajaks on järgmise aasta 1. mai. Arengukava koostab töögrupp eesotsas akadeemik Anto Raukasega, avalikkuse arvamusi ja ettepanekuid kava koostamiseks esitab erinevate huvigruppide esindajatest koosnev 20-liikmeline ümarlaud. Järgmine ehk neljas ümarlauakohtumine toimub 13. novembril keskkonnaministeeriumis.
Kuni valitsus pole arengukava heaks kiitnud, seni on peatatud põlevkivi kaevandamislubade taotluste menetlemine. 2005. a esitati keskkonnaministeeriumile 16 põlevkivi uuringu- ja kaevandamisloa taotlust, seejuures mõnele piirkonnale mitu.