• 04.12.20, 09:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Looduspargid lapitekiks: Eesti lubas töösturid kaitsealade kallale

2015. aastast alates on riik leevendanud järjest Eesti loodusparkide kaitsekordasid ja lubanud nende piiranguvööndis lageraied. Osaliselt kattuvad raied Natura 2000 metsaelupaikade kaitsealadega, kus puiduettevõtjate huvid põrkuvad nüüd looduskaitsjate ning kohalike elanike omadega.
Haanja looduspark.
Eestis on üle kahe miljoni hektari metsa. Üle poole meie maast on kaetud rohelise vaibaga, mille sisse harvesterid üha hoogsamalt mustreid lõikavad. Nimelt varutakse Eestis üle 80 protsendi puidust lageraietega. Intensiivistunud raie on jõudnud ka loodusparkidesse, näiteks Võrumaale Haanja loodusparki – kohta, mis juba oma nimetuse poolest ja Natura 2000 kaitsealana kõlab puutumatult. Ent muu hulgas metsaomanike tahtele vastu tulles hakkas riik mõne aasta eest järjest ka rahvusparkides lageraieid lubama. Haanjas on selle viljad nii näha kui ka kuulda.

Seotud lood

Suur lugu
  • 03.12.20, 09:26
Pelletikuninga äri kuumab: kuidas Eesti mets põleb Lääne ahjus
Samal ajal, kui pisikesest Eestist murravad maailma edulugudeks pigem IT-idud, on üleilmses konkurentsis absoluutsesse tippu tõusnud ka üks meie tööstus – puidust pelletite tootja, Raul Kirjaneni Eesti rikkamate inimeste hulka lennutanud Graanul Invest jääb veel alla vaid maailma suurimale tootjale Ameerikas.
Suur lugu
  • 04.12.20, 09:19
Graanul Investi metsaga varustaja: me ei raiu pelletite jaoks
Graanul Investi suurosalusema metsaettevõte Valga Puu kasvab kiiresti ja varustab pelletitootjast emaettevõtet puiduga pikaajaliste lepingute alusel. 21 aastat tagasi üksi mootorsaega firma asutanud Andres Olesk eitab vankumatult pelletiäri mõju metsade majandamise intensiivsusele.
  • ST
Sisuturundus
  • 27.01.26, 13:07
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele