Neli tõde jätkusuutlikust metsandusest Eestis

Metsamajandamise jätkusuutlikkuse hindamisel on oluliseks näitajaks juurdekasv ehk puidu mahu suurenemine. Kui pikas perspektiivis raiutakse puitu rohkem, kui seda juurde kasvab, on ohus nii bioloogiline mitmekesisus kui ka tulevane puiduvaru. Kui puitu kasutatakse vähem, näitab see, et kogunenud ressursse ei kasutata tõhusalt.

Varutud puit on ehitusmaterjalide, tööstustoodete ja tarbekaupade tooraine. Sellest on saamas üha olulisem taastuvenergia allikas. Puidutoodete kasutamine pikendab süsiniku sidumise perioodi, puidu kasutamine kütusena aga vähendab sõltuvust fossiilkütustest.

Jätkusuutlikuks metsamajandamiseks on hädavajalik metsa ökosüsteemide ja metsade tootlikkuse säilimine, mida tagab metsade uuenemine. Selleks on kaks erinevat viisi – mets uueneb kas looduslikult inimese sekkumiseta, kusjuures majandatavates metsades aitab inimene sellele kaasa või uuendab inimene metsa ise puuseemnete külvi või puutaimede istutuse teel.

Täielik looduslik uuendamine toimub ilma inimese otsese sekkumiseta, võimaldades puudel levitada oma seemneid ja moodustada uusi metsapõlvkondi. Metsa taastumine toimub kas vegetatiivselt (seemneid levivad loomade või tuulega vana metsa all) või generatiivselt (raiesmikule jäetud seemnepuude või ümbritsevate puistute puude seemnete abil). See meetod on eriti tõhus kaitsealadel ja vähem majandatud metsades, kus pinnas ja ökosüsteem on jäänud puutumata. Looduslik uuenemine aitab kaasa ka bioloogilisele mitmekesisusele, säilitades looduslikke puuliike ja soodustades looduslikke ökoloogilisi protsesse.

Kunstlik uuendamine hõlmab puude istutamist või külvamist metsa uuendamiseks kontrollitult ja tõhusalt. Seda meetodit kasutatakse majandusmetsades, kus looduslik uuenemine võib olla ebatõhus ja liiga aeglane. Metsaistutamisel valitakse liigid, mis vastavad kõige paremini kasvukoha tingimustele ja metsanduse eesmärkidele, nagu kvaliteetse puidu tootmine või kliimamuutuse leevendamine. Kunstlikul uuendamisel kasutatakse ainult valitud paljundusmaterjali, mis aitab luua kvaliteetseid puistuid.

Tulevikku vaatav lähenemine hindab keskkonda, metsa ökoloogilist väärtust ja majanduslikke eesmärke, et valida sobiv taastamisstrateegia.

Ajakava on metsa säästva arengu seisukohalt ülioluline, sest see määrab, kui kiiresti tuleb pärast raiet uut puistu rajada. Metsaseaduse ja metsamajandamise eeskirjade kohaselt sõltub uuendamise aeg ja raiutavate puude arv puuliigist, kasvutingimustest ja majandamise eesmärkidest. Näiteks männikute ja kuusikute taastumine võtab kauem aega, kuna need liigid kasvavad aeglasemalt, samas kui lehtpuud nagu kased ja haavad taastuvad looduslikult kiiremini.

Terve ja puidurohke metsa kasvatamiseks on hädavajalik puistute korrapärane ja sihipärane hooldamine, et teha ruumi tulevastele puudele. Tähtajast pole mitte ainult vaja kinni pidada, vaid ka noorendike eest hoolitseda, sest need on algfaasis eriti vastuvõtlikud umbrohtudele, metsloomade kahjustustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Esimesel uuendussaagil saadakse peamiselt väikepuitu, nagu küttepuud ja paberipuit. Hilisem saagikoristus võib puude kasvades anda ka väärtuslikuma valiku väikeseid ja suuremaid palke ning spoonipalke.