16 august 2019

Mis on oluline eriveoste korraldamisel?

Kaarlaid OÜ protsessijuht Vahur Krautman, tegevjuht Andres Lampe ja Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse erivedude koordinaator Marko Jürimaa.  Foto: Tööstusuudised.ee

Eriveoste tellimisega võib kokku puutuda tööstus või tootja, kelle toodang on tavapärasest suuremate mõõtmete või kaaludega ja vajab transportimiseks eritehnikat. Millest alustada eriveose tellimist ja kuidas saada garantii, et teenus oleks kvaliteetne ning vastaks seadusele, rääkisid Äripäeva raadio saates “Sisuturundussaade" suurveoste projekte juhtiva Kaarlaid OÜ tegevjuht Andres Lampe, ettevõtte protsessijuht Vahur Krautman ja Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse erivedude koordinaator Marko Jürimaa.

Esmalt tuleb leida eriveostega tegelev transpordiettevõte. Eriveose tellimine algab Krautmani sõnul koorma gabariitide deklareerimisest saatja poolt. Ülegabariidilised on sisuliselt need veosed, mis ei mahu veoki tendi alla, olgu tegu siis 3, 5 või 10 meetrit laia tootega. Edasi tuleb paika panna tehnika ning veo marsruut ja arvutada välja, kas see on finantsiliselt mõistlik. Kui kokkulepe tellija ja vedaja vahel on olemas, pöördutakse veoloa saamiseks Maanteeametisse.

Eriti oluline on siinkohal marsruudivalimine, sest suurte veostega liiklemisel on piirangud sildade, viaduktide, linnade ning kitsaste teede puhul. Enamike suuremate ja rohkem läbitavate teede kohta on Maanteeametil mõistlike gabariitidega marsruudid olemas, kui ikkagi võib juhtuda, et veose tegemise päeval tuleb ette tee- või sillaremonte või muidu ootamatuid olukordi, mis nõuavad sõidutrajektoori muutmist.

„Saatja poolt on vaja võimalikult täpseid andmeid kauba kohta,kuid vahel jääb infot vajaka. On juhtumeid, kus püütakse kaupa mitte väga suureks teha ja kui meie oleme antud info põhjal load tellinud ning marsruudiuuringud teinud, selgub, et mõõdud erinevad deklareeritust. Näiteks on arvestamata jäetud 25 cm maja räästad. Seega ei vasta luba taotletule, liiklemine on keelatud ja protseduur hakkab uuesti pihta. Selleks, et saada algusest peale tõeseid reaalseid fakte, et koormaga ei peaks seisma jääma ning auto jõuaks õigel ajal ja tervelt sihtkohta, küsime eriveoste kauba jooniseid, eskiise ja fotosid.”

Krautmani sõnul taandub tegelikult kõik hea kommunikatsiooni tasemele. Sageli ei tea kliendid nüansse ja seetõttu on oluline küsida omavahel õigeid küsimusi. Ta toob näite: „Tõstekõrvad kuuluvad kauba mõõtmete juurde ning nii on ka määrustes ja seadustes kirjas, kuid kliendid ei pruugi ikkagi kursis olla. Seetõttu kutsume kõiki kliente tasuta konsultatsioonile, kus saaksime omavahel kõik nüansid selgeks rääkida. Koorma paigutus, tehnika valik ja marsruudi koostamine on detailne insenertehniline töö!”

Tänavu annab Maanteeamet välja 17 000 eriveose luba

Marko Jürimaa kinnitusel annab Maanteeamet tänavu välja prognooside kohaselt umbes 17 000 luba eriveosteks, mis ei mahu määruse raamidesse ehk mis ületavad kolme meetri kõrgust ja nelja meetri laiust. Load on jaotatud kolme gruppi: tase 3 on veidike tavamõõtmeid ületavad veosed, tase kaks veosed saavad igalt teelt läbi, kuid nendega võib olla probleeme. Ja tase 1 puhul tuleb nende mõõtude pärast hoolikalt jälgida marsruute ja trasse. Viimased lubasid annab amet välja kuus paarkümmend.

„Kõige kõrgem on loomulikult kontroll esimese taseme puhul, kus kontrollime tähelepanelikult kõiki nüansse – küsime saatedokumente, samuti infot tehnika kohta, millega kaupa veetakse,” lisab Jürimaa, kelle sõnul on eksimine inimlik, kuid vigu püütakse viia miinimumini. Enamasti ei ole Maanteeametil põhjust keelduda luba andmast, kuid seda tehakse muidugi juhul, kui püütakse luba saada veotehnikale liiga suure massiga veosele või veotehnikal puudub ülevaatus Järelevalvega tegeleb reeglina politsei, aga siinkohal peaks vaatama ka vedaja ise peeglisse, sest politsei ei jõua kõiki jälgida. Kõige olulisem on Jürimaa sõnul ohutus ja et keegi viga ei saaks.

Kaarlaidi esindajad kiidavad Maanteemati koostööd tootjate ja vedajatega. „Euroopas on küll neid riike, kus pead tundma end patusena, kui tahad suurt veost transportida. Eestis olukord on hea, meil võiks olla rohkem tootjaid, kes suuri tooteid valmistavad. Heaks näiteks on majamoodulite tootjad,” räägib Lampe. Jürimaa kinnitab samuti, et koostöö vedajatega sujub, aga siiski on ka muresid ja seda just veostega, kus kinnitused ebapiisavad, sõidumaneerid pole turvalised, tehnikavalik on vale ja märgistus puudub. Samuti veetakse vahel näiteks betoonpaneele tavaliste platvormidega, mis mujal maailmas pole lubatud.

Lampe hinnangul oleks olukord selgem ja ebapädevaid vedajaid vähem, kui load oleksid avalikud. „Ei ole ju saladus, kes liigub, kui suure koormaga ja kust kaudu. See paneks vedajaid endid pabereid korras hoidma ning kindlasti vähemeks kinnitamata koormate ja vales mõõdus veoste liikumine. Ka transpordifirmad ise on head üksteise kontrollijad.”

Tark õpib teiste vigadest

Lampe nendib, et kahjuks tunnevad vähesed kliendid huvi, millega täpselt nende kaupa veetakse. Samas on ka erandeid, kes nõuavad enne transpordifirma kinnitamist auditeid ja põhjalikku kontrolli, näiteks ABB. „Meie poolt vaadatuna on teedel ikka veel palju tehnikat, mille parim enne on juba möödas ja mida osadesse riikidesse ei lubataks. Eestis on teedevõrgustik hea, siin saab vedada suuri asju ja veoste piirangud tulevad pigem massist, sest sillad ja viaduktid võivad nõrgaks jääda. Samas pole selliseid veoseid meil just palju.”

Krautmani sõnul võiksid kliendid julgemalt huvi tunda, mida nad oma raha eest saavad lisaks transpordile punktist A punkti B. „Kas kõik nõuded on täidetud, milliste autodega transport toimub, kuidas garanteeritakse kauba kohale jõudmine,” loetleb ta. „Alati saab parima lahenduse, kui kliendil on kauba joonis alles paberil! Tasub tulla rääkima meiega kohe, kui tekib plaan suurt veost saata, sest teinekord piisab konstruktsiooni muutmisest mõni sentimeeter ja kokkuhoid transpordis on tuhandeid eurosid. Või vastupidi: saame kliendile lubada detaili toota pool meetrit suuremana, mis ehk kergendab objektil töötamist ning samas veose hind ei muutu.”

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077