17. mai 2019

Majandustarkvara – kas rätsepatööna või standardtarkvarana?

Vahel seisavad ettevõtted valiku ees – kas arendada ise ressursiplaneerimise ehk majandustarkvara (ERP - Enterprise Resource Planning) algusest lõpuni või soetada valmis „standard“ ERP, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
Foto: Stella-Kaisa Kanemägi

Eksisteerib ka kolmas lahendus – laiendada standard ERP ärinõuetele vastavate arendustega. Iga ettevõte on unikaalne ja valmis tarkvara ei pruugi alati kõiki vajadusi rahuldada.

Alljärgnevalt vaatlemegi kahte varianti: 1) rätsepalahendus ja 2) standard ERP, millele lisatakse ärivajadustest tulenevad spetsiifilised arendused.

Rätsepalahendus

Mida toob endaga kaasa oma tarkvara arendaja või mõne väikese arendusettevõtte palkamine?

Häid külgi pole raske märgata – tõenäoliselt saame tarkvara, mis sobib ettevõtte äriprotsessidega. Tarkvara on võimalik nõnda üles ehitada, et kasutaja saab kõik toimingud ühes süsteemis tehtud ja seega väheneb vajadus eri tarkvarade liidestuste järele.

Oma unikaalsuses võib rätsepalahendus anda ka konkurentsieelise. Tänu omaarendatud tarkvarale võivad mõned strateegilised protsessid võivad olla kiiremad ja paremini hallatud kui konkurentidel.

Siiski eksisteerivad ka kitsaskohad ning neid pole sugugi vähe.

Riskid

• Kui arendaja mingil põhjusel lahkub ettevõttest, siis koos temaga läheb ka oskusteave ning edasine arendamine võib olla suure küsimärgi all. Samal ajal on tarkvara arendusse juba palju raha investeeritud.

• Peaaegu võimatu on leida uut arendajat, kes oleks nõus üle võtma väikearendaja tehtud tarkvara. Lisaks sellele, tarkvara enamasti ei dokumenteerita.

• Piiratud abiinfo ja kasutajakoolitus, mistõttu kasutajad ei tunne tarkvara võimalusi.

• Erilahenduste tõttu võib liidestamine teiste tarkvaradega olla keeruline.

• Lõpptulemus ei ole ette teada, sest puuduvad näited ja juurutuste praktika.

Nagu sellest kõigest veel vähe oleks – tarkvaraarendus ei pruugi olla edukas. Edukuse all mõtleme seda, et firma saab tarkvara, mis töötab. Scandish Grupi Chaos-aruande kohaselt on keskmiselt 29% tarkvaraarendustest edukad.

Tuleb tõdeda, et pikaajalises plaanis on omaarendatud tarkvara kulukas arendada ja hooldada. Rätsepalahendust pole võimalik teistele ettevõtetele müüa, et kasvõi osagi arenduse alla pandud rahast tagasi saada - kuna see on unikaalne ja ühe ettevõtte vajadusi arvestav. Samuti, kui tehnoloogia uueneb, siis on keeruline ja kulukas unikaalset tarkvara üle viia uuele platvormile.

Kui otsustate kodukootud rätsepalahenduse kasuks, siis vaadake, et oleks kaetud vähemalt need aspektid.

• Olemas on varuplaan juhuks, kui arendaja lahkub

• Perioodiline turvakoopiate tegemine

• Arendus on dokumenteeritud jooksvalt või perioodiliselt

• Uute funktsionaalsuste testimisprotseduur on paigas

• Abiinfo on olemas ja kasutajale hõlpsasti kättesaadav

Standardlahendus teenuspakkujalt

Standard tarkvara on loodud tööstusharu parimatele praktikatele tuginedes. Seega, kui tarkvara paremaks kasutamiseks on vaja protsesse muuta, siis pole see ilmtingimata halb – näiteks kui selle tulemusena suureneb efektiivsus. Standard tarkvara saab laiendada vajadustele vastavaks, tellides ärinõuetele vastavaid arendusi.

Võib öelda, et pikemas perspektiivis kulub standard tarkvarale ja tehtud arendustele vähem raha, võrreldes rätsepalahendusega. Tarkvara põhilise tuuma arendus on valmis tehtud ja arenduskulud on jagatud paljude kasutajate vahel. Teenuspakkuja hooldab tarkvara, teeb turvakoopiaid, viib läbi kasutajakoolitusi, pakub kasutajatuge. Arendaja tegeleb pidevalt uuendustega ja kui ilmub uus tehnoloogia, siis võtab selle kasutusele.

Veel üks oluline argument – võimalik on näha teiste ettevõtete kogemusi konkreetse tarkvara ja teenuspakkujaga. Rätsepalahenduse puhul see võimalus puudub.

Standard ERP tarkvara soetamine ja selle arendustega laiendamine võib aga samamoodi esitada ettevõttele suuri väljakutseid.

Kitsaskohad

• Standardlahendus pole paindlik, kuna arvestab paljude ettevõtete vajadusi

• Suurem esmane juurutuskulu

• Väiksem kontroll arenduste üle

• Tarkvara kuulub arendajale

• Kui tarkvarale on juurde tehtud arendusi, siis peale ERPi uuendamist ei pruugi need töötada ja vajavad kohendamist

Kui otsustate standardlahenduse kasuks, siis selgitage välja

• millised on teiste ettevõtete kogemused tarkvaraga

• kuidas on sujunud teiste ettevõtete koostöö tarkvara müünud ettevõttega

• kas arendaja on võimeline kliendiarendusi tegema standard ERPile

• kas olete valmis vajadusel muutma ettevõtte äriprotsesse, et paremini kasutada ERPi

Kokkuvõtteks, kas ehitada ERP nullist üles või võtta valmis ERP ja laiendada seda arendustega, sõltub ettevõtte unikaalsusest, riski- ja muutumisvalmidusest. Meie arvates on optimaalne soetada standard ERP ja laiendada see ärinõuetest tulenevate arendustega.

Juhtiv digitaliseerimispartner Columbus

Columbuse majandustarkvaralahendused põhinevad rohkem kui 20 aasta vältel omandatud laialdastel tööstusharu teadmistel, sealhulgas protsesside ning heade tavade mõistmisel.

Meil on kogemus erinevate majandustarkvaraplatvormidega, alates alustavale ettevõttele sobivast standardsest pilvetarkvarast kuni keerukate rätseplahenduste ehitamiseks mõeldud toodetega.

Kui otsid oma ettevõttesse uusi digilahendusi, siis tutvu võimalustega.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077