Euroopa kõrge ametnik: tuumaenergia ei tasu Eestis ära

Kui Riigikogu peaks järgmisel aastal otsustama, et Eestisse tuleb tuumajaam, on valitsusel tarvis viivitamata luua riiklik tuumaenergiat reguleeriv asutus, mis vajab kümneid pädevaid spetsialiste, kellest vähemalt osa tuleb palgata välismaalt.

Enam kui pool ehk 60% Eesti elanikest on tuumaenergia võimaliku kasutuselevõtu suhtes positiivselt meelestatud, selgus aprillis läbi viidud uuringust.

Peamise energialiigi fookus nihkub järk-järgult fossiilkütustel elektrile, mis sunnib pöörama pilgud mõnele majanduse heitmevabalt elektrifitseerimise kitsaskohtadele, milleks on taastuvallikate ebakindlus ja salvestuse ebapiisavus, sõnab Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets värskes Äripäeva Infopanga energeetika konkurentsiraportis.

Tuumaenergia töörühm tutvustas täna ruumianalüüsi, mis toob erinevate stsenaariumite ja kriteeriumite põhjal välja piirkonnad Eestis, kuhu on põhimõtteliselt võimalik tulevikus tuumaelektrijaam rajada. Töö käigus läbiviidud sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusena leiti, et tuumajaama rajamine omab tõenäoliselt tugevaimat regionaalset positiivset mõju neljas piirkonnas.

Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.