Harju Elektri müügitulu kerkis 60% ja kahjum asendus kasumiga. Juht: “Täna on meil n-ö positiivsed probleemid”

Harju Elekter Eesti oktoobris valmiv tehaselaiendus sai neljapäeval nurgakivi. Laienduse tulemusel kasvab ettevõtte Keila tootmispind 28 000 ruutmeetrini.

Tallinna börsil noteeritud Harju Elekter Groupi juhatuse liikmed haarasid võimalusest realiseerida optsiooniprogramm, mille tulemusel vähenes ühe suuraktsionäri osalus alla 10%.

Meil on Euroopa suurim hulk ükssarvikuid elaniku kohta, aga ainult nendega me Eesti majandust püsti ei hoia, ütles Harju Elekter Eesti tegevjuht Alvar Sass laupäeval aasta ettevõtte galal peetud kõnes. “Meil on ka tugev taustajõud – kui mitte öelda majanduse selgroog – tööstus, kelle töö on vaiksem, aga olulisus kindlasti mitte väiksem,” lisas tippjuht.

Elektriseadmete tootja Harju Elektri finantsjuht Priit Treial näeb erinevate turgude arengus selgeid kontraste. Rootsi majandus on tema sõnul tugevalt ärganud, Eesti liigub endiselt külgsuunas, ent kõige suurem murekoht on Soome, rääkis ta Äripäeva raadiohommikus.

Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.