Mihkel Nestor: kaubandussõja suurim kaotaja on USA ise

Tänavune aasta algas maailmamajanduse jaoks üsna lootusrikkalt: suuremad kriisid näisid olevat ületatud, inflatsioon oli taandunud ja intressid tegemas kiiret käiku allapoole. USA ootamatud sammud välis- ja kaubanduspoliitikas on need lootused aga kiirelt põrmustanud. Sellest tekkinud üldine ebakindlus on tekitanud suure languse finantsturgudel, nõrgendanud dollari positsiooni ning muutnud nii ettevõtted kui majapidamised kulutuste ja investeeringute tegemisel ebakindlaks.

SEB hinnangul on kaubandussõja suurimaks kaotajaks USA ise, kelle SKP prognoosi oleme nende muutuste valguses kärpinud varasemaga võrreldes varem oodatust enam kui poole võrra madalamaks. Otseste tollitariifide mõju ei ole seejuures peamine.

USA suurim probleem on usalduse kadumine. Seda mitte ainult kaubanduspartnerite, vaid ka finantsturgude ja riigi enda kodanike silmis. Reaalsuses kajastub see tegemata jäänud investeeringutes, kallimas laenu- ja omakapitali hinnas ning madalamates kulutustes. Usalduse tagasi võitmiseks ei piisa tollitariifide kaotamisest, vaid vaja on radikaalset muutust poliitikas, mida Trumpi ametiajal ilmselt ei sünni.

SEB prognoosi põhjal piirdub USA majanduskasv varasema 2,8% asemel tänavu kõigest ühe protsendiga ega ole sellest oluliselt kõrgem ka järgmisel aastal.

Kaubandussõjas kaotab ka Hiina, kuid negatiivne mõju SKP-le on USA kaotusest umbes poole väiksem. Keskpikas plaanis on Hiinal võimalik müüa rohkem teistele turgudele ja kompenseerida kaotusi ka siseturu elavdamise teel. Hiina 5% majanduskasvu eesmärgi täitmine praeguses keskkonnas küll ei õnnestu ja SKP tõus piirdub sel aastal 4,2%ga.

Euroopa kaotused kaubandussõjas piirduvad vaid mõne kümnendikuga SKP kasvust. Euroala riikide sõltuvus USA turust ei ole väike, kuid siiski oluliselt madalam mitme Aasia riigi, nende hulgas Hiina omast.