28. veebruar 2023

Toidujulgeoleku nimel tuleb loobuda meie kliimas suvel suusatamisest. Libisema sa seda suuska ei saa, ning kui saadki, siis lõpuks väsid. Õnneks avab majanduses iga uudne olukord või väiksemgi saavutus uusi võimalusi, ent need tuleb ära tunda ja muutustena rakendada.

Elame juba mitu aastat varasemast palju tempokamalt muutuvas maailmas, kus uued arengusuunad viivad meid eilsetest unelmatest eemale. Üleilmne viirusekriis ja sellele järgnenud sõda lõpetasid ajajärgu, mil olime harjunud rääkima uute turgude vallutamisest, välisinvesteeringutele soodsama keskkonna loomisest ja muust toredast.

Euroopa Liit suudab ennast toiduga varustada, kuid toiduga isevarustatuse võimekus erineb liikmesriigiti. Kahjuks pole Eesti selles kontekstis mingi musterriik, suure häda korral võime nälga jääda.

Sanktsioonide ja sõja tõttu jätkub toiduainete hinnatõus maailmaturul. Elanike ostujõud on löögi all. Euroopa ühine turg peaks tagama tarneahelate efektiivse toimimise ja varustuskindluse, kuid häda korral on iga riigi kohustus ennekõike oma rahvas ära toita. Tühi kõht paneb paraku reegleid unustama.

Loe pikemalt Äripäevast.