Tänane olukord on väga teravalt välja toonud, millised sektorid on eluliselt tähtsad kriisiolukorras toimetulekuks ja kriisist väljumisel. See on õppetund, millest tuleb riigi tasandil teha olulised järeldused edaspidiseks, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp.

- Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp
- Foto: Raul Mee
Selliseks kriisiks ei olnud meist keegi valmis. Ei riigi tasandil ega ettevõtete tasandil, rääkimata tarbijatest. Viirus jõudis meieni nii kiiresti, et kriisiplaanidega hakati tegelema alles siis, kui eriolukord oli juba välja kuulutatud. Selgus, et meil pole piisavalt isikukaitsevahendeid. Siis selgus, et me ei saa 100% oma kaubanduspartneritele loota. Selgus, et me ei olegi ühtne EL ning vaatamata kokkulepetele on veel arvukalt faktoreid, mis meie tavapärast toimimist mõjutavad ja mille peale ei oskaks tavaolukorras tullagi. Näiteks seda, et ühe välisriigi piiril võivad tekkida sajakilomeetrised kaubaautode järjekorrad, ei oleks ilmselt ühelgi kriisitreeningul osatud läbi mängida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.