Autor: Mait Kraun • 31. jaanuar 2020

Börs: koroonaviiruse mõju metalliturgudele suureneb; vase hind kukub kivina

Koroonaviiruse mõju metalliturgudele oli sellel nädalal veelgi suurem kui eelmisel ning sisuliselt kõigi baasmetallide hinnad kukkusid järsult. Ainukese erandina saab välja tuua kulla.
Baasmetallide hinnad on koroonaviiruse tõttu surve all
Foto: Raul Mee

Kardetakse, et Hiinast alguse saanud viirus vähendab maailma metallinõudlust, sest kaubandust hakatakse piirama. Hiina tarbib üle poole maailma tööstusmetallidest.

Lisaks sellele on Hiina majandus juba praegu aeglustumas, mis lisab täiendavat müügisurvet. Vase hinnad on jaanuaris langenud kaheksa kuu kiireimas tempos, sellel nädalal olid suurimate kukkujate seas veel tsink (-6,7 protsenti) ja tina (-5,9 protsenti).

Foto: Äripäev

Vask odavnes 7 protsenti

Maailmamajanduse “tervise mõõdikuks” peetav vask on saanud aga kõige suurema löögi. Nädalaga on vase hind langenud lausa 7 protsenti, 5583 dollarini tonnist. Kardetakse, et lühiajaliselt võib kiire hinnalanguse veel jätkuda.

metallibörsil on vase hind langenud kuu ajaga lausa 8,9 protsenti, mis on suurim langus alates 2019. aasta maist.

Neljapäeval kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) koroonaviiruse tõttu välja globaalse eriolukorra. Surmaga lõppenud koroonaviiruse juhtumite arv tõusis reedel Hiinas 213ni. Viirusesse on ametlikult nakatunud ligi 10 000 inimest.

Londonis kaubeldav vask, mille hind iseloomustab maailmamajanduse tervist, on pärast koroonaviiruse jõudmist uudistesse odavnenud umbes 10 protsenti. Neljapäevaks oli vask langenud juba 12 päeva järjest.

Vaske mõjutas ka see, et Hiina tööstusaktiivsus oli jaanuaris languses ning tööstussektori ostujuhtide indeks kukkus 50ni (detsembris 50,2).

Foto: Harro Puusild

Viirus turgutab kulla hinda

Koroonaviiruse on sellel nädalal ainukesena kasu lõiganud väärismetallid, sest investorid tahavad oma riske maandada, vahendab Reuters.

Kulla hind tõusis nädalaga kokku 1,02 protsenti, 1577 dollarini untsist. Hõbe kallines 0,2 protsenti ja unts maksab 17,86 dollarit.

Analüütikute sõnul on koroonaviirusega seotud hirmud suurel määral ülepaisutatud ning kuld võib lühiajaliselt uuesti odavnema hakata. “Kriitiline toetustase on 1545-1550 dollari juures. Esimene vastupanutase on 1585 dollaril ja siis 1600 dollaril,”rääkis OANDA analüütik Jeffrey Halley. “Viirusega seotud hirmude tõttu on väga ebatõenäoline, et hind lähiajal toetustasemetest allapoole murrab.”

Foto: Äripäev

Teiste toorainete hulgas langes tsink 6,7 protsenti ja tonn maksab 2189 dollarit. Tina odavnes 5,9 protsenti, 16 026 dollarini tonnist. Alumiinium kukkus 2,9 protsenti, 1738 dollarini tonnist.

Liitium püsib surve all ka tänavu

Austraalia liitiumitootjad Orocobre ja Pilbara Minerals teatasid neljapäeval, et liitiumi nõudlus saab olema kehv, sest elektriautode tootjate tellimuste arv on väike. See peaks liitiumiturgu ka edaspidi surve all hoidma.

Orocobre tõi välja, et 2020. aasta esimeses pooles saab liitiumiturg olema väga uimane ning ettevõte on keskendunud kulude kärpimisele. Pilbara Minerals ütles, et tõmbab tootmist tagasi, mille eesmärk on nõudlusega kohalduda.

Liitiumikaevandajad sattusid eelmisel aastal tugeva surve alla, sest Hiina vähendas elektriautodega seotud toetuseid. See pani hinnad kiiresti langema.

“Kui sa toodad kontsentraati, siis sul ei lähe väga hästi. Paljudel on kogunenud varud ning tootmisvõimsus on liiga suur,” ütles maaklerfirma Canaccordi analüütik Reg Spencer.

Viirus mõjutas ka naftaturgu

Väga laialdaselt on viiruse levik mõjutanud ka energiaturgu. Naftakauplejad on mures, et viirusepuhang võib vähendada toornafta ja sellega seotud toodete nõudlust, mille tõttu hakkab hind langema.

Aasias langesid reaktiivkütuse hinnad ning rafineerimistehaste kasum regioonis langes viimase kahe ja poole aasta madalaimale tasemele, kuna analüütikud kärpisid 2020. aastaks reaktiivkütuse ja üldise naftavajaduse nõudlust.

"Kui lennureisijate liiklus Hiinas väheneks 2020. aasta esimeses kvartalis poole võrra, langetaks see tõenäoliselt reaktiivkütuse nõudluse Hiinas 300 000 barreli kohta päevas," ütles Barclays pank raportis.

Brenti toornafta odavnes nädalaga kokku 4,7 protsenti ja WTI kaotas 4,9 protsenti. Kummagi barrel maksab vastavalt 58,8 ja 52,6 dollarit.

Mõju oli suuresti tunda ka kütuseturul. Rotterdami 95 bensiini hind langes 7,1 protsenti, 539 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes 6,8 protsenti ja kerge kütteõli kaotas hinnas 7,1 protsenti.

Foto: Äripäev
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077