9 august 2019
Jaga lugu:

Üllatavat masina- ja metallitöö kutseeksamitelt

Masina- ja metallitöö kutsetunnistuste taotlejate ja eksami sooritajate arv kindlasti ei taga meile tulevikus vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu juht Triin Ploompuu.

Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu  Foto: Rene Riisalu

Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ sai Kutsekojalt tunnustatud kutseandja õiguse 5. veebruaril 2019.

Lühike kokkuvõtte meie möödunud kevadsessioonist: toimus 21 eksamit, mis toimusid eesti ja vene keeles, 318 taotles ja 209 said kutsetunnistuse, 12 kutseeksamile registreerunut ei jõudnud kohale, 4 katkestas ja 93 ei sooritanud kutseeksamit. Eksameid sooritati kaheksas kutsekoolis üle Eesti ja eksameid käisid hindamas rohkem kui 30 eksperti ja ettevõtete esindajat. Üks eksam toimus ka vanglas. Sügisel on samuti ees ootamas mõned eksamid.

Arvestades masina- ja metallisektoris tegutseva 2200 ettevõtte ja töötavate inimeste arvu (ca 35000) ning järjest kasvavat keskmist vanust, siis kindlasti ei kata kutsetunnistuste taotlejate ja eksami sooritanute arv meile tulevikus vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu. Eriti arvestades asjaolu, et meie erialadel lõpetanud leiavad töö kogu töötleva tööstuse sektoris (ca 7000 ettevõtet). Kindlasti on tõsine mõttekoht ka see, et oleme tasuta koolituskeskus Skandinaaviale – paljud Eesti riigi raha eest tasuta õppinud liiguvad edasi tulusamatele jahimaadele, sest lähiriikides on meie valdkonnas tööjõuga täpselt samad mured, mis siingi.

Väga suur osa kutsetunnistuste taotlejad ei olnud mitte põhi- või keskhariduse baasilt õppima tulnud, vaid olid juba saanud kõrghariduse ja töötasid igapäevaselt ettevõtetes. Kutsekoolidesse tuldi oma käelisi oskusi lihvima või mingeid kindlaid seadmeid tundma õppima. Ei ole ju mingi saladus, et kutsekoolide seadmepark on väga heal tasemel. Spetsialistide jaoks on oluline hoida ja tõendada oma kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet, mis funktsiooni kutsetunnistus ka täidab. Kutseõpe liigub senisest rohkem pideva elukestva õppe suunas ja ettevõtetele üha lähemale. Ettevõtjate jaoks võiks olla see uus normaalsus, et nende spetsialistid soovivad pidevalt uuendada ja arendada oma teadmisi ja oskusi.

Kutseeksami sooritamine tundus kohati keerulisem kui kõrgkooli lõpetamine - kutseõppurid pidid sooritama nii teooria kui ka praktilise osa. Kui praktiliselt 1/3 ei sooritanud eksamit, oli lihtne kuskil libastuda. Nii mõnelgi sooritajal ütles närv üles või tuli ajast puudu. Näiteks CNC pinkide progammeerimises, käsipingil aja peale detaili valmistamine, mehhatroonika seade pidi töötama vms. Keevituses ei pruukinud eksamipalavikus käed sõna kuulata nagu harilikult praktikumis. Kes tulid eksamile mütsiga lööma, said kutse tulla järgmisel aastal uuesti oma raha eest proovima.

Kutseeksamid vajavad digilahendust

Täna on riigi poolt delegeeritud kutseeksamite hindamine enamjaolt erialaliitudele, kes on harilikult mittetulundusühingud ja kelle rahastus sõltub suuresti oma liikmete liikmemaksudest. Võtame majandusliku riski seoses kutseeksamitele registeeritute arvuga, mis on igal aastal erinev. Nii mõnigi kutseandja on jäänud tugevasse miinusesse või vaatab, kas tuleb ots-otsaga kokku.

Kutseeksamite arendus ja korraldus vajavad kindlasti juba lähitulevikus ühtset digitaalset lahendust, mis aitavad kõikidel kutseandjatel olla olulisemalt kulusäästlikumad ja efektiivsemad. Ei ole mõeldav, et tänases Eestis on eksamite info kuskil kapis paberihunnikus luku taga või iga väike MTÜ-st kutseandja hakkab ise eraldi IT lahendust sisse ostma või arendama.

Kes mõtleb täna kas minna õppima kutseõppesse, rakenduskõrgkooli, kõrgkooli või miks mitte täiendada oma teadmisi läbi täiendõppe ja koolituste, soovitame soojalt otsida kontakti oma valdkonna õppeasutustega. Uskumatult palju inimesi teevad tööd selle nimel, et oleks võimalik tõsta õppurite ja nende tööpositsioonide konkurentsivõimet ja lisandväärtust läbi hariduse ja uute teadmiste. Suur aitäh proua Mare Johandile, kõikidele õpetajatele, hindajatele ja koostööpartneritele, tänu kelle heale koostööle on võimalik kutseeksameid sellisel kujul hinnata ja saavutada parem teineteise mõistmine ja sektoriülene sünergia.

Pane tähele!

Masina- ja metallitöö erialadel sooritati kutseeksameid järgmistes koolides:

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus

Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool

Võrumaa Kutsehariduskeskus

Tartu Kutsehariduskeskus

Viljandi Kutseõppekeskus

Tallinna Tööstushariduskeskus

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Rakvere Ametikool

Masina- ja metallitööga seotud erialad, milles sooritati kutseeksameid:

• Keevitaja tase 3 – 4, lisaks võimalikud eraldi osakutsed näiteks TIG, käsikaarkeevitus;

• Metallilõikepinkidel töötaja tase 4 - 5, treial, freesija;

• Mehhatroonik tase 4;

• Robotioperaator tase 5;

• Lehtmetalli laserlõikepinkide operaator tase 4;

• Koosteluksepp tase 4.

Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ kutsekomisjoni kuuluvad:

• Alvar Sass, Harju Elekter Teletehnika AS;

• Eduard Brindfeldt, Tallinna Tööstushariduskeskus;

• Enn Helemäe, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool;

• Grigori Geršman, Eesti Spetsiaaltööriistatootjate Assosiatsioon MTÜ;

• Kristo Kaugija, Radius Machining OÜ;

• Peeter Sekavin, Demek CNC;

• Priit Lind, BLRT Masinaehitus OÜ;

• Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24harro@toostusuudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077rain.jyristo@aripaev.ee