12 aprill 2019
Jaga lugu:

Ettevõtluse ja teaduse koostööst inseneri pilgu läbi

TalTechi inseneriteaduskonna teadusprodekaan Argo Rosin  Foto: Erakogu

Praegu vaieldakse palju selle üle, kas teadus peab põhinema uudishimul või ettevõtlusel. Selline vastandumine on olemuslikult vale, kirjutab TalTechi inseneriteaduskonna teadusprodekaan Argo Rosin.

Esiteks unustatakse, et ettevõtlusega tihedamalt seotud rakendusteadus on ka uudishimul põhinev, sest vastasel korral poleks rakendusteadlasi olemas. Teiseks on teadusvaldkondi, mis ei saagi olema ettevõtlusega seotud, vaid on riigile muul moel, kas strateegilises või kultuurilises plaanis, olulised.

Müüdid ja tegelikkus

Teadlaste avatust ettevõtetega koostöö osas mõjutab nende tulemuslikkuse hindamissüsteem ning ühiskonnas leviv röövkapitalistlik kuvand ettevõtlusest. Ettevõtjate seas on levinud müüdid teadlastest kui kirjatsuradest, kes ei mõista peale õpetamise ja pastaka imemise muud tarka teha. Mõlemad on müüdid, millel pole täna seost tegelikkusega.

Parimad lahendused on sündinud just teadlaste ja ettevõtjate koostööst. Mitmed grandid, ELi raamprogrammid ja CERNi uuringud teadlaste ja ettevõtjate koostöös on näiteks aidanud luua uusi ühiskonnale vajalikke tehnoloogiaid ka siinsamas Eestis, nt uued energiatehnoloogiad, IT-lahendused, meditsiinitehnoloogiad jne. Tuleks tunda rõõmu ettevõtete soovi üle näha uurimisteemade paremat sidumist neile oluliste teemadega. See on märk, et rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks huvi lisandväärtust kasvatava tootearenduse ning teadlastega koostöö vastu kasvab.

Võti koostööks on oskuslik kommunikatsioon ja üksteisega arvestavad partnersuhted. Selleni on ülikooli ja ettevõtja vahel kõige raskem jõuda, sest probleemide tajud on erinevad. Osapooled peavad otsima kompromissi teadusliku põhjalikkuse ja kiire kasumlikkuse vahel.

Mida ütlevad analüüsid?

UNESCO 2015. aastal koostatud teaduse aruandes “Towards 2030” on toodud, et 35 OECD riiki panustas 2013. aastal keskmiselt 22% alusuuringutesse, sh Prantsusmaa 24%, USA 17%, Jaapan ja Iisrael ligi 13%.

Eestis on see number 27–30%. Alusuuringutest rahastas riik USAs 53%, Saksamaal 57%, Prantsusmaal 45%, Suurbritannias 40% ja Lätis 23%.

Eesti Teadusagentuuri uuringu “Eesti Teadus 2019” andmetel on Eestis ettevõtlussektori osatähtsus kõrgharidussektori teadus-arendustegevuse rahastamisel kõrgem kui OECD, 28 ja15 ELi liikmesriigi keskmine. Suurem probleem on riigi osakaaluga ettevõtlussektori teadus-arendustegevuse rahastamises, kus jääme eelmainitud keskmistest allapoole. Põhjusi tuleks otsida teadlaste ja ettevõtjate koostöö nõrgas motiveerimises erinevate hindamiskriteeriumite ja rahastusmeetmete kaudu. Kogemustest võin väita, et Eesti statistilised analüüsid pole päris tõepärased, sest tänane maksusüsteem ei motiveeri erasektorit teadus-arendustegevuse uuringuid deklareerima.

Motiveeritus ja reaalsed vajadused

Nõrk motiveeritus on osalt tingitud sobivate toetusmeetmete puudusest, liigsest bürokraatiast või valest eesmärgistamisest. Ettevõtjad näevad teadus-arendustöödes, mis on pikemaajalised kui aasta, liiga suuri riske. Neid peaks riiklikud meetmed aitama maandada. Teadlaste nõrk motiveeritus on peamiselt seotud tänaste tulemuslikkuse hindamise kriteeriumitega, kus määravaks on publitseerimine ja tsiteeritavus.

Mõneti mõistetamatuks jääb seisukoht, et tippteadus kaob ilma riigi rahastuseta. Kui jätta välja Eestile strateegiliselt ja kultuuriliselt olulised uuringud, siis nn kaduva tippteaduse puhul võiks kahtlustada, et probleem on kvaliteedis või teadmiste turustamisega rahvusvahelistes teadusvõrgustikes. Strateegiliste uuringute all pean silmas alusuuringuid võtmevaldkondades, mis võimaldaks kiiresti kohaneda uute tehnoloogiatega ning käivitada majandusele olulisi rakendusteaduslikke uurimisrühmasid.

Mitmed samas valdkonnas tegutsevad alusuuringuid tegevad rühmad võivad olla maailma tipus tsiteeritavuselt, kuid need pole strateegiliselt Eestile olulised valdkonnad. Toon võrdluse laste hobidega. Näiteks, millised on eeldused ja tulevikuväljavaated klaveri või kitarri õppimiseks? Kas pere suudab mõlema pilli õppimist ka toetada? Elu on kompromisside kunst.

Rakendusuuringute keskuse roll

“Eesti Teadus 2019” ja TalTechi andmete järgi tuleb kaks kolmandikku Eesti erasektori rakendusuuringute rahast TalTechi,­ mis näitab, et viimane täidab täna rakendusuuringukeskuse rolli, kus tehnoloogiline valmidusaste jõuab tasemeni 7 ehk arendustööni välja. Kõrget koostöö taset kinnitasid ka 2017. aastal tehnika ja tehnoloogia valdkonna teadus-arendustegevuse rahvusvahelised hindajad hindega “very good”.

Seega pole probleem selles, et rakendusuuringuid ja tootearendust ei pakuta, vaid riigipoolse rahastamise nõrgas seotuses majanduse vajadustega, erasektori raha kaasavate meetmete puudulikkuses ning väheses teavituses ja koolitusmeetmetes. Põhjuseks on riikliku selge visiooni puudumine majanduse ja selle arenguga seotud hariduspoliitikas.

Mistahes planeeritav struktuur ei lahenda olemasolevaid sisulisi probleeme. See võib põhjustada kõlvatut konkurentsi turul olevate innovatsioonile keskendunud ettevõtetega. Samuti võib keskuse läbimõtlematu planeerimine ja rahastamine põhjustada ülikoolidest ajude äravoolu ja õppekvaliteedi järsu languse. Sellised organisatsioonid võivad toimida mitmete tehniliste ülikoolidega riikides, kus nad on oma niši turul leidnud sageli enam kui 30–40aastase töö tulemusel. Eestis on selle rolli täna üle võtnud inseneeria valdkonnas tegutsevad ülikoolid, nende innovatsioonikeskused ja inkubaatorid.

Võimalikud parendusmeetmed

Kvaliteetse õppe- ja teadustööks tuleks iga 5-10 aasta tagant uuendada teadustaristut, mis peaks võimaldama pakkuda avalikule- või erasektorile vajalikke teenuseid täiendkoolituste, akrediteeritud mõõtmiste või muu sarnase näol.

Magistriõppes tuleb soodustada TAga seotud projektipõhist õpet. Tuleb lõpetada õppetöö formaalne ülereguleerimine erinevate nõuete, mõõdikute, näidikute ja kriteeriumitega. Veel paarkümmend aastat tagasi anti kordades tugevam baasharidus kui täna näidikutega, sest õppejõud sai keskenduda kvaliteetse õppe ettevalmistamisele.

Kohmaka hankesüsteemi ja madalate hankepiiride tõttu pole võimalik operatiivselt ettevõtteid teenindada. Piltlikult, teadlane ei saa peale ettevõtjaga kohtumist minna poodi ja osta vajalikud komponendid, et ehitada pilootseade. Ametnikel ja juristidel on aeg mõista, et hangetele kuluv aeg on kallim, kui võidetav soodustus. Tootearendus aegkriitilisuse tõttu kaob teenuse atraktiivsus.

Tippteaduse rahvusvahelise nähtavuse ja müügi parandamiseks tuleb jätkata teadusgruppide mobiilsuse toetamist. Hinnata teadlaste tulemuslikkust mitmekesisemate näidikute alusel sh koostöö ettevõtluse, avaliku või riigisektoriga.

Ettevõtjaid tuleb rohkem teavitada meetmetest, sh korraldada taotluste koostamise töötubasid. Motiveerida ettevõtjate koostööd teadlastega läbi maksusoodustuste, sh suunata neid kajastama ettevõttes tehtavat TA tööd riiklikus statistikas. Vähendada tuleb vajalikes meetmetes oluliselt ettevõtete bürokraatiat. Tuleb soodustada mõlemal suunal probleemipõhist atraktiivset mobiilsust – ettevõttest ülikooli ja vastupidi.

Ettevõtjate ja teadlaste omavahelisele suhtlusele suunatud meetmed võiksid toetada ühisosalust raamprogrammide ning viimaste ja nutika spetsialiseerumise taotlusele vajaliku ühiste eeluuringute läbiviimist ettevõttes. Ka ühine rändlus ettevõtetega välisülikoolide laboritesse ja messidele võiks huvi pakkuda.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24harro@toostusuudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077rain.jyristo@aripaev.ee