Eestis on täna osaliselt avatud elektriturg, kus väiksema äritarbija ja kodukliendi elektri hinda hoiab stabiilsena riik. Tulevast aastast avaneb elektriturg täielikult kõikide tarbijate jaoks, kus kõigi meie elektrihind hakkab kujunema elektrienergia börsil Nord Pool Spot. Samuti avab NASDAQ OMX käesoleval aastal esimest korda elektrienergia finantsturu Eestis. Milliseid võimalusi see ärikliendile pakub? Sellele vastamiseks pean enne lahti seletama, mis on elektribörs.
Majanduslikust seisukohast on elekter samalaadne börsikaup nagu nafta, kohv ja kuld – seda on võimalik osta, müüa ning sellega kaubelda. Kauplejateks on siinkohal nii suurtootjad ja -tarbijad kui ka maaklerettevõtted. Kauplejateks samas ei pea olema ainult suurtarbijad - Põhjamaades on näiteks populaarseks kujunenud erinevad väiketarbijate ühendused, kes liites oma vajadused üheks suureks tervikuks ostavad elektrit läbi vahendaja otse börsilt.
Nord Pool Spot elektribörs
Eesti osaleb alates 1. aprillist 2010 a. elektrienergia börsil Nord Pool Spot (NPS). Tegemist on ühe kõige arenenuma elektrituruga maailmas. Lisaks Eestile osalevad börsil Norra, Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa ja Suurbritannia ning tulevikus ka Läti ja Leedu. Enam kui 70% nendes riikides tarvitatavast elektrist ostetakse ja müüakse NPS elektribörsi kaudu, mis eelmisel aastal oli kokku 316 TWh elektrienergiat (umbes 28 korda rohkem kui Eesti elektritarbimine).
Vaba elektrienergia turg on aus nii klientide kui ka elektrienergia tootjate suhtes. Võib öelda, et tegemist on läbipaistva ning arenenud elektribörsiga. Kuigi igas süsteemis leidub vigu, võib siinkohal NPS-i kohta öelda, et see süsteem on üks vanemaid maailmas ning läbipaistev ja turvaline. Peamine aga on, et hind kujuneb seal ausalt nõudluse ja pakkumise tulemusena. Elektribörs pakub võimalusi nii tootjatele, müüjatele kui ka tarbijatele hinnareferentsi saamiseks ja aktiivseks kauplemiseks. Elektribörsi ja finantsturu koostoimimisel on tegemist teineteist täiendava süsteemiga, mis toimib autonoomselt ning on heaks suunanäitajaks meile kõigile.
 
Raivo Videvik
Latvenergo Eesti müügiosakonna juht
Autor: Elektrum Eesti elektrituru blogi

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele