6. juuni 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mai 2012 maailma tööstuses: kasv jätkub, kuid väljavaated halvenemas!

Globaalne tööstussektor jätkas mais küll kasvu, kuid varasemast aeglasemas tempos.  Seejuures aeglustus kasv nii tööstusmahu kui ka uute tellimuste osas. Tootjate sisendite hinnad jäid muutumatuks ning tööhõive kasvas varasemast kiiremas tempos. Peamiseks nõrkuse allikaks on jätkuvalt Euroopa, kuid märke nõrkusest on ka Põhja-Ameerikas ja Aasias.

Globaalse tootmise ja nõudluse kasv aeglustumas, kuid tööhõive paranemas. Globaalne ostujuhtide küsitluste indeks (Purchaching Managers Index), mis võtab arvesse hinnanguliselt 86 protsenti maailma tööstussektorist, langes aprillikuu 51,4 protsendi tasemelt 50,6 protsendini (50 protsendi piir eraldab kasvu langusest, viidates positiivsete vastuste suuremale osakaalule). Tööstusmaht ja uued tellimused kasvasid varasemast aeglasemas tempos. Uute eksporttellimuste maht  oli seejuures languses ja seda esimest korda alates möödunud aasta detsembrist. Tööhõive seevastu näitas tugevust, kasvades 30 kuud järjest ja varasemast kiiremas tempos. Positiivse märgina sisendhinnad mais ei tõusnud.

Euroala eksportmüügi langustrendi võib pöörata euro väärtuse langus. Euroala tööstussektor on jätkuvalt tugevas languses. Ostujuhtide indeksi väärtus langes aprilli 45,9 protsendi tasemelt 45,1 protsendini. Seejuures on indeks olnud allpool 50 protsendi piiri (reaalne langus) kümme järjestikust kuud. Languses oli nii tootmismaht, uute tellimuste arv kui ka tööhõive. Sisendite hinnad on küll jätkuvalt kasvanud, kuid seda varasemast oluliselt aeglasemas tempos. Nii Saksamaa, Prantsusmaa kui ka Hispaania indeksite väärtused langesid madalaimatele tasemetele alates 2009 aasta keskpaigast. Seejuures on ootused nõrgimal tasemel just Hispaanias (varasemalt olnud see roll Kreeka kanda). Lisaks langevale majandusele, seisab Hispaania silmitsi ka pidevalt tõusva võlakirjaintressiga. Kaua selline olukord kesta ei saa, muidu näeme varsti sarnast stsenaariumi Kreekaga. Arvestada tuleb aga, et Hispaania majandus on Kreeka omast märksa suurem. Positiivse poole pealt on probleemid kaasa toonud euro väärtuse languse, mis muudab siin toodetu välistarbijate jaoks soodsamaks ja võib anda tõuke ekspordikasvuks.

USA on jätkuvalt maailma tööstuse veduriks. Vastupidiselt Euroalale oli USA tööstussektor jätkuvalt selgelt kasvamas ja tegi seda 34 kuud järjest. Samas kasvutempo mais aeglustus ja indeksi üldväärtus langes aprillikuu 54,8 protsendi tasemelt 53,5 protsendini. Kasvutempo langes nii tootmismahu kui ka tööhõive osas. Uute tellimuste arv kasvas aga varasemast kiiremas tempos. Samas eksporttellimuste kasv aeglustus ligikaudu paigalseisuni. Ühtlasi näitasid küsitluse tulemused, et kasvu veavad peamiselt suured tööstusettevõtted. Positiivse poole pealt jahtusid sisendite hinnad järsult. Kui aprillis oli märgata tugevat inflatsiooni, siis mais hinnad pigem langesid. Järsk hinnalangus tähendab ühtlasi seda, et USA keskpangal on suuremad võimalused rahapoliitika edasiseks lõdvendamiseks juhul kui tööhõive paranemine peaks aeglustuma.

Jaapani tööstussektor kasvamas sisenõudluse toel. Jaapani tööstussektor jätkas kasvu ka mais, kuid väga tagasihoidlikus tempos. Ostujuhtide indeksi üldväärtus jäi varasemale 50,7  protsendi tasemele. Uute tellimuste koguarv oli jätkuvalt kasvamas, kuid seda vaid kodumaise nõudluse arvelt. Eksportnõudlus kahanes. Tööstussektori tööhõive kasvas kiireimas tempos alates 2007 aasta detsembrist. Sisendhinnad jäid eelneva kuu tasemele, lõpetades sellega 1,5 aastat kestnud inflatsiooniperioodi.

Hiina tööstus jätkuvalt jahtumas. Vastupidiselt Jaapanile, olid Hiina tööstustootjad vähemoptimistlikud. Indeksi üldväärtus jäi allapoole 50 protsendi piiri 7 kuud järjest. Ostujuhid viitasid tootmismahu langusele, kuid langustempo aeglustus kolme kuu madalaimale tasemele. Uute tellimuste arvu langus küll kiirenes, kuid oli siiski suhteliselt marginaalne. Kui aprillis eksporttellimused kasvasid, siis mais pöörduti taas langusesse. Sarnaselt vähenes ka sektori tööhõive ning seda 38 kuu kiireimas tempos. Tootmismahu ja uute tellimuste arvu languse tõttu vähendasid tootjad ka varusid. Positiivse poole pealt pöördusid sisendhinnad langusesse, lõpetades kolm kuud kestnud inflatsiooniperioodi. Languse jätkumisest tulenevalt peaks Peking lähikuudel astuma samme majanduse elavdamiseks. Lisaks baasintressimäära alandamisele tuleks kasutada ka eelarvepoliitikat, lubades erainvesteeringutel mängida suuremat rolli majanduskasvu toetamisel.

Brasiilia tööstussektor nõrk, kuid langus pidurdunud. Mai küsitluse tulemused näitasid teist järjestikust languskuud Brasiilia tööstuses. Samas oli langus vaid marginaalne ja jäi varasemaga sarnasele tasemele. Ostujuhid viitasid languse põhjusena peamiselt vähenenud nõudlusele. Uute tellimuste maht langes teist kuud järjest. Kodumaine nõudlus küll kasvas, kuid eksporttellimused vähenesid käesoleva aasta kiireimas tempos. Vähenenud nõudluse tõttu tõmbasid tootjad kokku ka tootmismahte. Sarnaselt vähenes ka tööhõive. Vastupidiselt ülejäänud maailmale, kasvasid Brasiilia tootjate sisendite hinnad 11 kuu kiireimas tempos. Positiivse poole pealt on Brasiilia reaal (Brasiilia valuuta) nõrgenenud, kuid selle positiivne mõju jõuab tootjateni ilmselt alles mitme kuu pärast.

Kummaline tugevus Venemaa tööstuses. Venemaa tööstussektor on näitamas muust maailmast erinevat trendi kui kasvutempo kiirenes teist kuud järjest. Uute tellimuste maht kasvas 8 kuud järjest ning kasvutempo oli kiireim alates 2011 aasta märtsist. Seejuures kasvas ka uute eksporttellimuste arv ja seda kiireimas tempos alates möödunud aasta novembrist. Nõudluse kiirema kasvu tulemusel suurenes ka sektori tootmismaht ning varasemast kiiremas tempos kasvas ka tööhõive. Inflatsioonisurve oli madalaimal tasemel alates 2009. aasta juunist. Sisendhindade tõusu peamiseks põhjuseks oli nõrgem rubla (importhinnad tõusnud). Venemaa tööstussektori kummaline tugevus saab olla aga jätkusuutlik vaid juhul, kui ka muu maailm pöördub tõusule. Vastasel korral näeme lähikuudel, et tegu oli vaid ajutise anomaaliaga.

 

 

 

 

Kristjan Eljand

Innopolis Konsultatsioonide ärikonsultant

Foto: Innopolis Konsultatsioonid

Autor: Civitta Eesti turutrendide blogi

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077