Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ebaefektiivsed elektrimootorid kaovad
ABB Balti riikide juht Bo Henriksson kirjutab murrangulisest päevast tööstusmootorite ajaloos. Täna jõustunud Euroopa Liidu energiasäästukavaga lubatakse turule vaid kõrge tõhususega elektrimootoreid.
Jõustuv regulatsioon kannab endas suurt muudatusteahelat, sest asünkroonmootor on maailmas levinud rohkem kui ükski teine elektrimootor. Asünkroonmootoreid rakendatakse näiteks ventilaatorites, pumpades, kompressorites ja veskites - kõikides tööstusharudes alates keemiatööstusest ja lõpetades laevaehitusega. Mootorite osatähtsust ei taju me väga vahetult, sest vaatamata igapäevasele kasutamisele jäävad need meie silma alt välja, olgu siis tegemist kodumaja lifti või kaubanduskeskuse eskalaatoriga.
Energiaküsimustega tegeleva Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) viimase analüüsi põhjal on suurimad elektritarbijad just elektrimootorid. Nende tööshoidmiseks kasutatakse ära umbes 45 protsenti kogu maailmas toodetud elektrienergiast, mis tähendab, et laias laastus töötab iga teine elektrijaam vaid elektrimootorite käigushoidmise nimel. Hea võrdlusmomendi leiab faktist, et elektrimootorid tarbivad üle kahe korra rohkem elektrit kui mahult järgmine allikas, valgustus.
EL-i uued meetmed aitavad 2020. aastaks säästa iga-aastaselt sama palju elektrienergiat, kui on Euroopa praegune 32 miljoni majapidamise tarbimine. Kokku umbes 135 teravatt-tundi elektrienergiat, mis on samaväärne 22 tuumareaktori aastase toodanguga. Rahalises mõttes aitaks määrus kokku hoida 12 miljardit eurot.
IEA uuring näitab sedagi, et olemasolevaid tehnoloogiaid – kõrge kasuteguriga mootoreid ja ajameid kasutades – on võimalik mootorite elektritarbimist vähendada isegi 20-30 protsenti, mis vastab 10-15 protsendile kogu maailma elektritarbimisest. Ent ABB Grupi tellitud uuring Economist Intelligence Unitilt maailma tööstusettevõtete juhtide seas näitas, et hoolimata energiatõhusate tehnoloogiate olemasolust ja ilmsest kasutegurist ei ole olukorda kerge muuta, sest palju sõltub nendesamade juhtide mõtteviisist, arusaamadest ja teadmistest.
Olemasolevate võimaluste ebapiisav tundmine ongi uute tehnoloogiate kasutuselevõtu peamine takistus. Julgelt üle poole tööstusettevõtetest pole viimase kolme aasta jooksul teinud energiatõhususe tõstmiseks mingeid investeeringuid. Peamiste takistustena nimetati rahapuudust, ebapiisavat majanduslikku põhjendatust ning vähest infot. Kui rahapuudus on mõistetav, siis kaks ülejäänud põhjust on minu arvates selge laiskus ja vähene kodutöö.
Olen Eestis töötatud 20 aasta jooksul teinud samasuguse tähelepaneku – esmalt hakatakse otsima vastuväiteid ja õigustusi, miks ei peaks investeerima, mitte vastupidi. Ja kui muu ei aita, siis rahapuuduse-väide päästab lõpuks alati tülikate investeeringute tegemisest. Muidugi on ka meeldivalt vastupidiseid näiteid ning üldjuhul on sellised ettevõtted jäänud püsima ja olnud ka edukad.
Regulatsioonid ja järjest kasvav teadlikkus lubavad siiski prognoosida investeeringute suurenemist energiatõhusatesse seadmetesse ning ka nõudluse kasvu tööstusmootorite osas, kus maailmaturu maht on umbes 6 miljardit eurot aastas.
Olukorda tööstusmootorite turul võib mingis mõttes võrrelda tavatarbijat märksa lähemalt puudutanud ja palju kära tekitanud hõõglambi-määrusega. Mäletatavasti alustati 2009. aastal läbipaistvate hõõglampide müügi järk-järgulise keelustamisega Euroopa Liidus. Võib olla kindel, et peagi oleme lõplikult harjunud säästulampide kasutamisega. Aga säästupirnide kasutamine ei ole kõigile meeltmööda – müügistatistika näitas, et enne keelde varuti niiöelda vanu pirne kokku virnade viisi.
Sama kehtib ka mootorite osas. Kuigi suure tõhususega mootorite tasuvusaeg on suhteliselt lühike, keskeltläbi kaks aastat, mõnes valdkonnas aga isegi kuni mõni kuu, pole nende kasutamine meelepärane kõigile ettevõttejuhtidele. Siiski on näha, et soov ja vajadus investeerida energiatõhususse on täna suurem kui kunagi varem.
Autor: Bo Henriksson
Seotud lood
Saepuru, höövellaast ja muud puidutööstuse tootmisjäägid on väärtuslik materjal, mille võimalikult väike kadu, kiire transport ja tolmuvaba laadimine mõjutavad nii tootmise efektiivsust, töökeskkonda kui ka ettevõtte majanduslikku tulemust.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele