Mertsina: väliskeskkonnas on veel ebaselgust ja riske
Euroala majanduse nõrk kasv, eriti Hispaania ja Iirimaa tugevt kasvu arvestamata, on avaldanud mõju ka Eesti kaupade ekspordile, kirjutab värske väliskaubanduse statistika kommentaariks Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Suurenev välisnõudlus peaks Eesti majandusele mõjuma positiivselt, kuid maandama peab nii idast kui läänest ähvradavaid riske, leiab Tõnu Mertsina.
Foto: Andras Kralla
Kuigi novembris suurenes kaupade eksport Eestist aastases võrdluses 3%, oli selle taga tugev reekspordi kasv ning Eesti päritolu kaupade eksport hoopis vähenes ligi protsendi võrra. Reeksport on välismaalt toodud kaupade edasi eksportimine ilma olulise töötlemiseta, mille mõju SKP-le on väike. Reeksport tegi tugeva kasvu eelmise aasta enamikel kuudel, kasvades 11 kuu kokkuvõttes aastases võrdluses ligi 13%. Nii suureneski sel ajal kaupade koguekspordi 6% kasvu juures Eestis toodetud kaupade eksport vaid 3%.
Eelmise aasta novembris suurenes Eesti kaupade eksport aastatagusega võrreldes 3% ning import 7%, selgub Statistikaameti värsketest andmetest. Kuine kaubavahetuse puudujääk ulatus 298 miljoni euroni ehk puudujääk oli 72 miljonit enam kui mullu samal ajal.
Pärast kahte järjestikust languskuud pöördus Eesti töötleva tööstuse toodang novembris taas kasvule, kerkides aastataguse ajaga võrreldes 4,5%. Majandusekspertide sõnul tuli suurem osa kasvust kahest tegevusalast – kaitsetööstusega seotud mootorsõidukite ning väikelaevade tootmisest, mis peegeldab ühtlasi ekspordinõudluse taastumist. Kasv äratab ettevaatlikku lootust ka majanduse üldise elavnemise osas.
Eesti tööstuse tootjahinnad on viimastel kuudel püsinud stabiilsed, kuid ekspordihindade kasv viitab nii tugevamale positsioonile välisturgudel kui ka potentsiaalsetele riskidele hinnakonkurentsis.
Tootmistarkvara lubab paremat ülevaadet, suuremat efektiivsust ja kindlamat tarnevõimet. Ometi seda paljudes ettevõtetes täna ei kasutata ning kogub harjumuspärase Exceli kõrval tolmu. Miks see nii on ja mida teha teisiti? Tootmistarkvara ekspert Marko Toomla sõnul on asi inimestes, mugavuses ning juurdunud harjumustes. Tegutsema hakatakse tavaliselt alles siis, kui ettevõtte olukord on juba keeruline.